Senini on rahvuslikul tasandil 8. oktoobrist jõustunud põhikirja rakendanud ainult kuus kahekümne kaheksast Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist, ka Eestis on see veel rakendamata.

Euroopa äriühinguna saaks ettevõtted, mis tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis, tegutseda ühtse ettevõttena ühtsete reeglite järgi, aga seda alles siis, kui kõik liikmesriigid on Euroopa äriühingu põhikirja siseriiklikult rakendanud.

Advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid advokaat Kristi Lehtis on seisukohal, et määrust ei ole sisuliselt võimalik rakendada seni, kuni ka direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud. Vastavalt määruse punktile 22 tuleb määruse jõustumist edasi lükata seni, kuni igal liikmesriigil on võimalik direktiiv kohalikku õigusesse üle võtta.

Kaubandus-Tööstuskoja juristi Marget Henrikseni sõnul võib SEsid registreerida ka Eestis, kuna määrus kehtib ja kõigil Eesti ettevõtjatel peaks olema õigus soovi korral Euroopa äriühinguid asutada. Justiitsministeerium on välja töötanud määruse siseriikliku rakendusseaduse eelnõu selleks, et täpsustada SE määruse rakendamise küsimusi neil juhtudel, kui loodava SE asukohaks on Eesti. Eelnõu on alles Riigikogu menetluses, kuid justiitsministeeriumi hinnangul ei pidanuks see iseenesest tõsisemaid probleeme tekitama, märkis Henriksen. ?Justiitsministeeriumi argument oli, et määrus kehtib ja äriregistreid on sellest ka informeeritud,? rääkis Henriksen. ?Seega võime hakata Eestis Euroopa äriühinguid rajama.?

Määrusega reguleerimata küsimustes lähtutakse Henrikseni sõnul Eestis aktsiaseltside asutamise, juhtimise ja äriregistrisse kandmise regulatsioonist, seega äriseadustikust.

Juhul kui isik soovib asutada Euroopa äriühingut, kuid mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole seda võimalik teha, siis võib sellest informeerida Euroopa Komisjoni. Kui Euroopa Komisjon on seisukohal, et liikmesriik ei ole täitnud Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevaid kohustusi, siis annab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse. Kui liikmesriik ei nõustu esitatud arvutamisega, siis võib komisjon anda asja Euroopa Kohtuse, Euroopa Liidu õigusakti rakendamata jätmine võib liikmesriigile tuua kaasa trahve ning kahjutasusid. Juhul kui üksikisikul on tekkinud kahju seoses liikmesriigi poolt Euroopa Ühenduse õigusest tulenevate kohustustuse rikkumisega, siis on kannatanud isikul õigus nõuda siseriiklikus kohtus kahju hüvitamist, ütles Henriksen.