• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötuskindlustuse makse alanemine püsib küsimärgi all

    Praegu maksab töötaja töötukassasse oma palgast 1% ja tööandja 0,5%, töötukassa nõukogu reedese ettepaneku järgi võiksid need määrad olla vastavalt 0,7% ja 0,35%.
    Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit pooldavad maksumäära alandamist, tuues põhjenduseks suurt maksete laekumist ja väheseid väljamakseid.
    Hoolimata nõukogus hääletanud valitsuse esindajate vastuseisust läks ettepanek häältega 4:2 läbi.
    Vastu hääletanud töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul on valitsus tuleva aasta eelarvet tehes arvestanud sellega, et määrad järgmisel aastal ei muutu. Tema sõnul rikuks määrade alandamine eelarve tasakaalu loogikat ning tähendaks, et riik peaks vähendama kulutusi 200 miljoni krooni võrra, et eelarve oleks numbriliselt tasakaalus.
    Tema sõnul ei annaks töötuskindlustuse määrade langetamine inimestele nii suurt efekti kui tulumaksumiinimumi tõstmine. ?Sel juhul viib inimene kümme korda rohkem raha koju, kui ta saaks töötuskindlustuse maksemäära alandamise puhul,? põhjendas Pomerants.
    ?Muidugi annab valitsus endale aru, et määrad ei saa igavesti muutumatuna kesta. Leidsime, et ettepaneku määrade alandamiseks võiks teha aastal 2006. Praegu on veel liiga vara,? ütles Pomerants.
    Oktoobri lõpus esitab ta ettepaneku valitsusele, kuhu lisab omapoolse soovituse jätta senised määrad muutmata. ?Ma ei saa mürki võtta, et need jäävad muutmata, kuid sellise ettepaneku valitsuse liikme ja sotsiaalministrina ma teen,? ütles Pomerants.
    Teda toetab ka rahandusministeerium. Nõunik Kalle Kuke sõnul viiks määrade alandamine kiire majanduskasvu tingimustes töötukassa 2006. aastaks defitsiiti. ?Kuivõrd töötukassa on täna veel käivitumisstaadiumis, suurenevad selle kulud aasta-aastalt. Samuti võivad töötukassale lisanduda täiendavad funktsioonid, näiteks Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevalt,? rääkis Kukk. Samuti kostab tema sõnul üha tugevamalt hääli, et töötukassaga tuleks ühendada tööturuamet: ?Viimast seisukohta on väljendanud näiteks Eesti Maksumaksjate Liit, täiendades samas, et lisanduvaid tööturumeetmeid ei saa rahastada olemasolevatest reservidest.?
    Tööandjated soovivad, et valitsus arvestaks töötukassa makseid langetavat ettepanekut.
    ?Meil on üle tuhande töötajaga ettevõte ja mingi kokkuhoid kindlasti tekib,? rääkis A-Selveri tegevjuht Ain Taube.
    ?Meil on üle 4000 töötaja ja kokkuvõttes on need summad suured, mis kuluvad töötuskindlustuse makseteks,? Falck Eesti avalike suhete direktori Indrek Lindsalu.
    ?Summaarselt pole kasu küll märgatav, kuid senine määr on ikka pisut kõrge,? ütles Volta juhatuse esimees Peep Evart.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.