Tööinspektsioon: kõige rohkem on õnnetusi puidu- ja keemiatööstuses

Tööõnnetusi oli puidutööstuses 248, metallitööstuses 238 ja hulgi- ning jaekaubanduses 205. Järgnevad avalik haldus ja riigikaitse (172), ehitus ja toiduainetetööstus (kummaski 171) ning põllumajandus ja jahindus (127).

Suhtarvus (1000 töötaja kohta) toimus kõige rohkem tööõnnetusi keemiatööstuses (11,7), puidutööstuses (11,3), mööblitööstuses (10,3), toiduainetööstuses (8,0), paberitööstuses (7,8) ja mäetööstuses (6,8).

Raskeid tööõnnetusi oli kõige rohkem metallitööstuses (84 ehk 12%), hulgi- ja jaekaubanduses (66 ehk 10%), ehituses (64 ehk 9%), puidutööstuses (60 ehk 9%) ja mööblitööstuses (46 ehk 7 %).

Õhutranspordis ei olnud ühtegi tööõnnetust (eelmise aasta samas ajavahemikus 4), nagu ka kalanduses (mullu 4).

Eelmise aastaga võrreldes on tööõnnetusi juurde tulnud põllumajanduses ja jahinduses, mäetööstuses, tekstiili- ja rõivatootmises, keemiatööstuses, veetranspordis, laonduses, avalikus halduses ja riigikaitses ning tervishoius ja sotsiaalhoolduses.

Kõige väiksem oli tööõnnetuste suhtarv finantsvahenduses (0,4), kümme korda väiksem Eesti keskmisest.

Eesti keskmine suhtarv oli 3,9, aasta varem 4,3.