Viimased valimiseelsed avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et mõlema kandidaadi toetajaskond on üsna võrdne. Nii võivad võitja väljakuulutamisel tekkida samasugused raskused nagu 2000. aastal, ja see on suurendanud aktsia- ja valuutaturgude närvilisust. Üheks selle väljenduseks on dollari jätkuv nõrgenemine. Kuigi eelkõige rõhuvad dollarit USA majandusarengu ebakindlus ja suur maksebilansi puudujääk, on selle kurss tundlikult reageerinud valimistega seotud ebakindlusele.

?Üldiselt on dollar presidendivalimiste järel alati tugevnenud, kui valimistest tingitud ebakindlus on selja taga ja investorite usaldus taastunud,? ennustab Nordea Pank.

Nagu öeldud, ei ole turgudel suurt vahet, kumb kandidaat võidab, sest kui maksupoliitika välja arvata, siis ei ole asjatundjate hinnangul nende majanduspoliitikas suurt erinevust. Bush, kelle majanduspoliitika selgrooks on olnud neli suurt maksude alandamise paketti, lubab järgmisel valitsemisperioodil muuta paljud seni tähtajalised maksukärped püsivaks. Et ta kulude vähendamisest ei räägi, pole selge, mis saab järjest suuremaks paisuvast eelarvepuudujäägist.

Suure Bushi kriitikaga sekkusid valimisvõitlusse kümme Nobeli auhinna saajat, kelle seas on Joseph Stiglitz ja Paul Samuelson. John Kerryt toetavas kirjas ütlevad nad: ?Bush leiab, et maksuvähendused, mis tulevad kasuks rikastele ameeriklastele, lahendavad kõik meie majandusprobleemid. Et need on tehtud läbimõtlematult, siis pole need aidanud luua piisavalt uusi töökohti.? Nobelistid on seisukohal, et eelarve suurde defitsiiti viinud Bushi poliitika kujutab pikas perspektiivis riigi majanduspoliitikale ohtu.

Kerry, kes üldiselt toetab Bushi maksukärpeid, on lubanud üksnes kaotada maksusoodustused rikastele, kelle aastasissetulek on üle 2,5 miljoni krooni aastas. Ta lubab ka reformida tervishoidu, kuid ei täpsusta, kust ta võtab selleks raha, sest maksukärbete kaotamine seda ei kataks.

Üldise arvamuse kohaselt tuleks Bushi võit kasuks aktsiainvestoritele. Esiteks on tema valitsus otsustanud loobuda dividendide topeltmaksustamisest. Teiseks on ta lubanud reformida sotsiaalkindlustust ja jätta inimestele võimalus paigutada ise osa pensionimaksetest aktsiatesse.

Kerry võit meeldiks aga rohkem intressiinvestoritele. Sest ökonomistid peavad tõenäoseks, et nagu demokraatidel kombeks, püüaks Kerry eelarvet paremini tasakaalustada.

Tulevase presidendi majanduspoliitika sõltub palju sellest, kelle ta valib majanduspoliitika teostajateks. Mõlemad kandidaadid on seni seda teemat kiivalt vältinud.

Sellele vaatamata on analüütikud võtmefiguurides üsna üksmeelsed, olles ühtlasi kindlad, et Kerry kasutab paljusid endise president Clintoni administratsiooni liikmeid ning et Bush teeb võimule jäädes seniste abiliste seas mitmeid muudatusi.

Kerry rahandusministriks pakutakse Roger Altmanit, kes oli Clintoni aserahandusminister, Fannie Mae instituudi eksjuhti Jim Johnsonit ja Laura Tysonit, kes oli Clintoni majandusnõunik ja praegu on Londoni majandusülikooli rektor.

Kerry peamajandusnõunikuna nähakse Princetoni ülikooli professorit ja endist keskpanga nõukogu liiget Alan Blinderit ja eelarvejuhina jällegi Clintoni lähedast kaastöölist Gene Sperlingut.

Kui Bush jääb edasi võimule, siis arvatakse, et John Snow lahkub rahandusministri kohalt ja selle koha hõivab kas tema majandusnõunik Stephen Friedman või eelarvejuht Josh Bolten.

Ehkki valimistulemuste selgumine peaks USA dollarit tugevdama, võib see ökonomistide hinnangul jääda lühiajaliseks ja dollari langus jätkub maksebilansi suure puudujäägi tõttu.

Statistika kohaselt on maksebilansi puudujääk kärisenud 7500 miljardile kroonile, mis moodustab 5,7% SKPst. USA peab laenama maailma finantsturgudelt iga päev ligi neli miljardit krooni tunnis. Põhiliseks rahastajateks on Jaapani, Hiina jt Aasia keskpangad, mis ostavad USA riigi väärtpabereid.

?Dollari probleemiks on ülehinnatus. Kõrgele tootlikkusele vaatamata ei ole USA majandus muu maailma suhtes konkurentsivõimeline,? ütles investeerimispanga Lehman Brothers ökonomist Ethan Harris.