• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,83%6 074,95
  • DOW 300,8%42 920,42
  • Nasdaq 1,17%19 860,64
  • FTSE 1000,24%8 779,42
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,83%6 074,95
  • DOW 300,8%42 920,42
  • Nasdaq 1,17%19 860,64
  • FTSE 1000,24%8 779,42
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,00
  • GBP/EUR0,00%0,00
  • EUR/RUB0,00%0,00
  • 02.11.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELi põhiseadus teeb ärimaailma murelikuks

Enamikus Euroopa riikides muretseb ärimaailm üha enam Euroopa Liidu põhiseaduse võimalike mõjude pärast. Vaid Eestis tundume olevat õndsas teadmatuses.
Mitmes riigis organiseerivad ettevõtjaid esindavad suured parem- ja keskparteid vastuseisu ELi põhiseadusele ja mis veelgi tähendusrikkam ? Suurbritannia ?Hääleta ?ei?? kampaaniat korraldavad ärimehed ise. Needsamad, kes seisid vastu eurole.
Eestis ütlevad mõned, et see on järjekordne Briti eurovastaste kinnisidee. See oleks mõistetav, kui Belgia peaminister poleks öelnud, et ?Euroopa Liit saab kõik föderaalriigi tunnused? kroonijuveeliks on põhiseadus?, või poleks Saksa välisminister Joschka Fischer kirjeldanud seda kui ?ühtset Euroopa riiki, mida seob üks põhiseadus?.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tegemist on põhiseadusega, mille on rahvahääletuse vääriliseks hinnanud vähemalt 11 riiki. Eestis otsustas aga valitsus peita halva uudise rahvahääletuse ärajätmisest Lihula sündmuste taha, ning siit võib vaid järeldada, et jah-poole võit polnud ka siin, nagu enamikus riikides, enesestmõistetav. See rahvahääletus erineks suuresti liitumisreferendumist. Tegemist on paljude tähtsate äritegelaste üleeuroopalise vastuseisuga ? näiteks on Derrek Scott, Briti peaministri endine majandusnõunik, liitunud ?Hääleta ?ei?? kampaaniaga.
Me ei tea piisavalt selle uue põhiseaduse kohta, et olla kindlad selle kasulikkuses ettevõtlusele. Ettevõtjate suurimaks mureks on lõppematute regulatsioonide ja direktiivide koorem. Kõik teavad (välja arvatud senjoor Prodi, kes alles eelmisel nädalal väitis, et ettevõtjad nõuavad rohkem reguleerimist), et just see teebki äriajamise kalliks ning ELi majanduse konkurentsivõimetuks. Briti valitsuse enda mõjuanalüüs näitab ettevõtetele ELi regulatsioonidest tulenevate kulude suuruseks 24 miljardit naela alates 1998. aastast, mis on isegi 1000 miljardi naelases majanduses suur summa. Mõjuanalüüsi järgi muutub olukord ELi põhiseaduse tingimustes hullemaks.
Põhiõiguste harta sisaldab uusi ?õigusi?, mille kirjeldus on ebamäärane ning mis avavad ukse kõikvõimalikele kahtlastele töötajate kohtunõuetele. Mida tähendavad näiteks õigused ?tasakaalustatud töö- ja eraelule?, ?haridusele ja väljaõppele? või ?väärikusele töökohal?? Pole aimugi. ELi põhiseadus annab liidule suurimad õigused valdkondades, millest sõltub ettevõtete konkurentsivõime ning elujõud: tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustus (artikkel I-14), konkurentsipoliitika. Kontroll kogu majanduspoliitika üle kasvab (mõned ELi juhtivtegelased räägivad juba ühtsest majandusvalitsusest) ning ELi kaubanduspoliitika hakkab ulatuma üle teenuste ja kaupade. Konkurentsi pakkuvate maksusüsteemide eemaldamine on ELile esmatähtis, põhiseaduse teksti kokkuleppimisel ei pööratud erilist tähelepanu Eesti valitsuse seatud tingimustele.
See kõik tekitab ärevust, kui arvestada, et suhteline konkurentsivõime, jõukus, töökohtade loomine ning majanduskasv ELis kannatavad juba praegu seetõttu, et keskkond on ettevõtlusele ebasobiv.
Julgen arvata, et enamik lugejaid peab esmatähtsaks ELi reformimist sellistes küsimustes nagu tööpuudus, kõrge tööjõu maksustamine, madal majanduskasv ning kiiresti kahanev osa maailma SKPs. Põhiseadus nende küsimustega ei tegele ega muuda ELi majandusi vabamaks, et nad saaksid vajalikku paindlikkust üles näidata. Lissaboni strateegia on unustatud.
Autor: David Wilkinson

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele