ELi põhiseadus teeb ärimaailma murelikuks

Tegemist on põhiseadusega, mille on rahvahääletuse vääriliseks hinnanud vähemalt 11 riiki. Eestis otsustas aga valitsus peita halva uudise rahvahääletuse ärajätmisest Lihula sündmuste taha, ning siit võib vaid järeldada, et jah-poole võit polnud ka siin, nagu enamikus riikides, enesestmõistetav. See rahvahääletus erineks suuresti liitumisreferendumist. Tegemist on paljude tähtsate äritegelaste üleeuroopalise vastuseisuga ? näiteks on Derrek Scott, Briti peaministri endine majandusnõunik, liitunud ?Hääleta ?ei?? kampaaniaga.

Me ei tea piisavalt selle uue põhiseaduse kohta, et olla kindlad selle kasulikkuses ettevõtlusele. Ettevõtjate suurimaks mureks on lõppematute regulatsioonide ja direktiivide koorem. Kõik teavad (välja arvatud senjoor Prodi, kes alles eelmisel nädalal väitis, et ettevõtjad nõuavad rohkem reguleerimist), et just see teebki äriajamise kalliks ning ELi majanduse konkurentsivõimetuks. Briti valitsuse enda mõjuanalüüs näitab ettevõtetele ELi regulatsioonidest tulenevate kulude suuruseks 24 miljardit naela alates 1998. aastast, mis on isegi 1000 miljardi naelases majanduses suur summa. Mõjuanalüüsi järgi muutub olukord ELi põhiseaduse tingimustes hullemaks.

Põhiõiguste harta sisaldab uusi ?õigusi?, mille kirjeldus on ebamäärane ning mis avavad ukse kõikvõimalikele kahtlastele töötajate kohtunõuetele. Mida tähendavad näiteks õigused ?tasakaalustatud töö- ja eraelule?, ?haridusele ja väljaõppele? või ?väärikusele töökohal?? Pole aimugi. ELi põhiseadus annab liidule suurimad õigused valdkondades, millest sõltub ettevõtete konkurentsivõime ning elujõud: tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustus (artikkel I-14), konkurentsipoliitika. Kontroll kogu majanduspoliitika üle kasvab (mõned ELi juhtivtegelased räägivad juba ühtsest majandusvalitsusest) ning ELi kaubanduspoliitika hakkab ulatuma üle teenuste ja kaupade. Konkurentsi pakkuvate maksusüsteemide eemaldamine on ELile esmatähtis, põhiseaduse teksti kokkuleppimisel ei pööratud erilist tähelepanu Eesti valitsuse seatud tingimustele.

See kõik tekitab ärevust, kui arvestada, et suhteline konkurentsivõime, jõukus, töökohtade loomine ning majanduskasv ELis kannatavad juba praegu seetõttu, et keskkond on ettevõtlusele ebasobiv.

Julgen arvata, et enamik lugejaid peab esmatähtsaks ELi reformimist sellistes küsimustes nagu tööpuudus, kõrge tööjõu maksustamine, madal majanduskasv ning kiiresti kahanev osa maailma SKPs. Põhiseadus nende küsimustega ei tegele ega muuda ELi majandusi vabamaks, et nad saaksid vajalikku paindlikkust üles näidata. Lissaboni strateegia on unustatud.

Autor: David Wilkinson