• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Personalitöötaja hullud päevad

    Seadusandja on töölepinguseaduse täiendustega pannud tööandjate õlule tülika lisakoormuse, peale selle annab seadusemuudatuste elluviimine töötajaile võimaluse tööandjailt paremaid tingimusi nõuda ? tööandjal lasub kohustus viia töölepingud uueks aastaks seadusega kooskõlla, töötajal aga puudub kohustus nendele alla kirjutada.
    Personalitöötajale on jäänud veel kaks kuud, et viia personalidokumentidesse seadusega ettepandud muudatused. Tegemist on küll formaalsete täiendustega ? näiteks tuleb lepinguisse juurde märkida töötaja isikukood ja elukoha aadress ?, kuid aega ja kannatustust nõuavad need ikka.
    Mõni personalitöötaja on selliseid andmeid juba ammu kogunud. Suuremates ettevõtetes võivad personalitöötajad aga jääda ajahätta ? see töö tuleb ära teha igapäevatöö kõrvalt. Tuleb ju lisaks igasse dokumenti tehtavatele kannetele võtta lepingu muudatustele ka töötaja allkiri. Samuti tuleb, ilmselt eelneval, töötajale selgitada, miks on sellised täiendused vajalikud ja mis seoses nendega muutub töötaja jaoks.
    Pole välistatud, et nii mõnigi töötaja kasutab seadusandja antud võimalust algatada tööandjaga kõnelus oma töö- ja/või palgatingimuste parandamiseks. Selgitamine, et seadusemuudatused ei too kaasa niisuguseid sisulisi muudatusi, kulutab veelgi nii tööandja aega kui närve.
    Tõsi, paranduste tegemiseks oli aega kaheksa kuud (aasta lõpuni). Kuid kui väga mahukale ettevõtmisele lisandub töötaja sihilik pahatahtlik käitumine, ongi tööandja hädas.
    Trumbid on praegu töötaja käes. Teda ei kohusta seadus lepingumuudatustele alla kirjutama, tema leping kehtib vanadel tingimustel ikka edasi. Teine asi on see, kuivõrd mõttekad need nõudmised on. Sissekirjutus ei ole meil kohustuslik, ometi nõuab töölepinguseadus töötaja elukoha ülestähendamist. Samuti võib töötaja aadress muutuda mõne kuu tagant ? vaevalt, et ta sellest alati tööandjale teada annab.
    Tööandja on see, kes peab tööinspektsiooni hirmus dokumentatsiooni korrasoleku eest hoolitsema, muidu ootab teda uuel aastal ees hoiatus ja veidi pikemas perspektiivis ka oht trahvi saada.
    Paraku ei piirdu personalitöötaja mured nende täiendustega. Varsti on oodata täiesti uut töölepinguseadust. Siis tuleb personalitöötajal teha töölepingud taas ümber või sõlmida lausa uued lepingud. Need kaks asja oleks aga saanud ühitada, kui seadusandja oleks suutnud püsida ajakavas ja uue töölepinguseaduse Euroopa Liiduga liitumise ajaks vastu võtta.
    Siis oleks tööandja pääsenud vaid ühekordse dokumentide kohendamisega. Ära oleks jäänud selgitused töötajatele, tülikas paberitöö ning võimalik pahatahtlik venitamine töötaja poolt.
    Seega ei saa personalitöötajad nii peagi rahu ja neil jääb vaid oodata, mis nõuded seadusandjad järgmiseks leiutavad.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.