Res Publica lükkab end vihma käest räästa alla

Tormi veeklaasis on tekitanud Res Publica poolt meediasse lekitatud Reformierakonna juhi Siim Kallase ning Res Publica juhi Juhan Partsi 13. jaanuari ühismemorandum kahe erakonna ühendamisest. Kallas sai eurovoliniku ametikoha ja oli vastukaaluks nõus loovutama Partsile uue paremerakonna juhi ameti. Nüüd soovib Reformierakond koostöölubadusest taganeda.

Reformierakond on käitunud sõnamurdlikult, aga ega Res Publica ise parem ole. Kahe erakonna liidrite kokkulepe tulnuks avalikustada kohe või siis jättagi see saladuseks.

Praegu sarnanevad Res Publica juhtpoliitikud solvunud lastega, kes liivakasti ühes nurgas mossitavad. Kahjustada saab sellest skandaalist mõlema erakonna maine.

Kui Res Publica üritab mingit kättemaksuaktsiooni korraldada, siis lükkab ta sellega enda vihma käest räästa alla. Meedias on spekuleeritud, et Res Publicas on inimesi, kes on huvitatud, valitsuses kokkulepitud maksureformi põhja laskmisest ja valitsuskoalitsiooni muutmisest ehk koostööst Edgar Savisaarega. Selline samm oleks kasulik pigem Reformierakonnale kui Res Publicale. Reformierakonnal on olnud stabiilne toetajate hulk, kelle jaoks Res Publicaga liitumine võib olla hoopis hirmutav visioon.

Möödunud aastast on võtta Rahvaliidu kogemus. Villu Reiljan ja Jaak Allik üritasid Rahvaliidu populaarsust suurendada maksualandamist torpedeerides. Toetus Rahvaliidule sellest sammust oluliselt ei suurenenud. Võrreldes Rahvaliiduga on Res Publical veelgi raskem tulumaksualandamisest loobuda. Seni on seda ideed avalikkuse ees jõuliselt kaitsnud rahandusminister Taavi Veskimägi. Reformierakonna poliitikud on maksureformi diskussioonides jäänud tagaplaanile. Kui nüüd peaks toimuma Res Publicas meelemuutus, siis kaotavad nad veelgi oma toetajaid. Res Publica võib küll olla kibestunud, aga tal ei ole häid trumpe Reformierakonnale tasumiseks.

Rusikatega vehkimise asemel võiks Res Publica unustada oma kunagise tähesära ja pilvedest tagasi kahe jalaga maale tulla. Arvestades Res Publica madalat populaarsust, on loogiline, et see erakond ei ole mitte ühendaja vaid saab olla ainult ühendatav. Res Publica hallile kardinalile Olari Taalile peaks olukord tuttav olema Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisest. Hoiupanga juhid tõmbasid Daiwa afääriga oma panga mainele vee peale. Seetõttu ei saanud nad kahe panga ühinemisel mängida esimest viiulit ning pidid leppima, et liitpangas jäävad juhtohjad hansapankuritele.

Reformierakonna juhid ja liikmed oleksid rumalad, kui nad loovutaksid uues paremerakonnas võtmekohad Res Publica esindajatele. Vaadates viimaseid populaarsusuuringuid oleks Partsi asumine ühendatava erakonna juhi kohale paremjõududele enesetapp. Kui Res Publica on jätkuvalt Reformierakonnaga ühinemisest huvitatud, siis peavad nad leppima sellega, et uue erakonna esimeheks saab Andrus Ansip ja äraostmatud jäävad uues erakonnas varumeeste pingile. Vastasel juhul lükkub erakondade ühinemine edasi ja võimalik, et seda kunagi ei toimugi. Res Publica lihtsalt kaob enne poliitikamaastikult, kui ühinemine Reformierakonnale taas atraktiivseks muutub.