• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Samsungi printeril madalaim lehe trükihind

    Samsungi printerid tulid üldvõitjaks mustvalgete ja värviliste laserprinterite klassis, Kyocera aga MFP (multifunktsionaalsete) printerite klassis.
    Testimisel kasutasime Saksa veebisaidi Druckerchannel testimaterjale. Osa testide jaoks kasutasime ka professionaalseid metallist testlehti. Tänu Kulberti spetsialisti Andres Toodo abile sai väljatrükke analüüsida professionaalse spektrofotomeetriga.
    28. oktoobri Äripäevas kirjutasime kiirustesti võitjatest, nüüdseks on aga välja trükitud lehekülgede kvaliteeti uurinud ja hinnanud kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli foto-osakonna õppejõudu ? Andrus Kannel ja Andrus Laansalu ? ning riigi IT-spetsialist Paavo Kuiv.
    Värvilistest laserprinteritest paistis silma Samsungi seade kui kõige kiirem, ainsana pakkus ta lehe mõlemale poole printimist ning paberisahtlit standardvarustuses. Värvilise lehe hind (4×5% täitumusega) oli tal samuti madalaim, ehkki siin astus talle HP oma uue mudeliga juba valusalt kannule.
    HP oli testitud värvilaserprinteritest ainus, millel oli PostScripti tugi, ning see võis kiirustesti tulemust mõjutada.
    Punkte kaotas Samsung kvaliteedis ? värvid olid üsna paigast ära. Kellele meeldivad kärtsud värvid, nende jaoks on kõik korras, aga professionaalidele olid need moonutused vastumeelt ja Samsung kaotas siin punkte, jäädes siiski üldkokkuvõttes liidripositsioonile. Hindajad on kindlad, et kõigi printerite tulemusi on võimalik häälestamisega oluliselt parandada.
    Printeri juures on oluline tema ülalpidamiskulu, millest suure osa moodustab tarvikute ja kulumaterjali hind. Kyocera ja Samsung on soodsa lehe hinnaga ? 21 senti. Samsungi toonerikassett (ning Xeroxi suurema mahtuvusega kassett) oli oma 10 000 lehe ressursiga siin klassis pea jagu teistest üle. Lisades siia veel 3aastase garantii, tuligi Samsungi printer üldvõitjaks mustvalgete laserprinterite klassis.
    Multifunktsionaalsete seadmete kiirus kõikus 14?18 lk/min. Neli masinat olid GDI ehk maakeeli Windowsi printerid, ainult HP ja Kyocera pakkusid tuge ka PCL ning PostScripti jaoks. HP ja Kyocera töötavad ka Linuxi, Unixi, DOSi ja MacOSi arvutitega.
    Kui paberisahtel oli kõigil olemas, siis laienduseks lisasahtlit pakkusid vaid Kyocera ja Minolta. Standardis installeeritud mälu poolest oli suurelt üle Kyocera oma 96 MBga ning see printer oli ka ainus, millel on võimalik mälu laiendada.
    Koopiamasina funktsioonis oli pooltel suurendus-vähendusaste 25?400%, ülejäänutel 50?200%. Kyocera seade osutus ainsaks, kes sai hakkama Minolta testilehelt valgel taustal oleva helerohelise kirja lugemise ning kopeerimisega, ülejäänud neli väljastasid tühja valge lehe. Joonte eristuses sai oma tööga väga hästi hakkama HP, ent samas tekitasid talle probleeme ülipeened jooned. Kyocera seade pakkus võimalust salvestada kujutis paberilt otse PDF-failiks ning saata skaneeritud fail otse e-posti aadressile, ilma seda arvutisse salvestamata. Samas on salvestamiseks vaja fail saata enda e-posti aadressile, otse kettale salvestamise võimalust Kyocera printer ei paku.
    Printereid sai testitud nn Harju keskmise tarbija tasemel, kes ostab printeri, ühendab selle arvutiga, installeerib kaasasolevalt CD-lt draiverid ja asub tööle ilma printerit kuidagimoodi häälestamata. Sellise lähenemise tõttu ei pruugi meie läbiviidud kiirustest näidata printerite parimaid võimalikke aegu, kuid annab ülevaate erinevatest toodetest.
    Sarnase funktsionaalsusega seadmed käitusid kohati vägagi erinevalt ? seda nii skaneerimisel kui ka printimisel. Mõne seadme puhul oli printerisse saadetav trükifail oluliselt suurem kui teistel ? vastavalt pikenes ka lehekülje trükiaeg.
    Pikem artikkel ning detailsemad tabelid avaldatakse novembrikuu Arvutimaailmas.
    Lõpetuseks toonitaksime veel kord, et see oli meie esimene suurem test ning me ei pretendeeri suurele tõele. Loodame siiski käesoleva testiga anda oma lugejatele väikese ülevaate printeriturul pakutavatest seadmetest.
    Autor: Alar Pardla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).