Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärimisseaduses asendub vastuvõtupõhimõte loobumisega
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile pärimisseaduse muudatuste eelnõu, mis asendab senise vastuvõtupõhimõtte loobumisega.
Justiitsministeeriumi teatel läheb seni kehtiva õiguse kohaselt (vastuvõtusüsteem) pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Pärandi vastuvõtmiseks peab pärija määratud perioodi jooksul sooritama konkreetse, seaduses sätestatud toimingu, vastasel korral liidetakse tema pärandiosa teiste pärijate pärandiosade juurde. See süsteem on tihti jätnud kaitseta pärijad, kes ei ole teadlikud pärandaja surmast või vajadusest oma pärimisõigus teatava aktiivse toimingu (notariaalne vastuvõtmise avaldus) tegemisega maksma panna.
Loobumissüsteem sätestab selle, et pärandiosast loobumine toimub vaid pärija sellekohase sooviavalduse alusel, seega kaob kohapealsetel pärijatel lootus, et eemalolevate pärijate osad kasvaksid teatud perioodi möödudes kohalolijate pärandiosale juurde. Seeläbi tagab loobumissüsteem paremini eemalolevate pärijate õigust pärida ning motiveerib kohalolevat pärijat selguse saavutamiseks ka eemalolevad pärijad üles otsima ning neid nende õigustest teavitama.
Eelnõu olulised täiendused seonduvad veel testamenditäitja ja pärimise käigu regulatsiooniga. Pärimisel läheb pärijale üle kogu pärandaja vara või osa sellest. Kuid vara ei hõlma mitte ainult õigusi vaid ka kohustusi. Teatud juhtudel võivad pärandaja kohustused ületada pärandaja õigusi. Kehtiva õiguse regulatsioon, mis kehtestab, millistel tingimustel ja mis ulatuses vastutab pärija pärandaja kohustuste eest täiendavalt ja isiklikult oma varaga, on liiga üldsõnaline ja väheregulatiivne. Uus eelnõu määratleb selle korra senisest selgemalt ja detailsemalt.