Enne värvi ostmist peab teadma aluspinna materjali

?Tuleks täpsustada, milline on aluspind, lüüa kokku ruutmeetrid ja siis võib tulla kauplusesse,? rääkis Sadolini Värvikeskuse müügijuht Indrek Vimberg seinavärvimise eeltöödest. Tema sõnul ongi kõige sagedasem viga selles, et värvi hakatakse ostma teadmata täpselt, milline on aluspind.

?Kui aluspind pole täpselt teada, siis läheb poes veidi raskeks. Piisab sellestki, kui on meeles, millega viimane kord värviti,? ütles Vimberg. ?Tegelikult jõutakse 95 protsendil juhtudest väikese nuputamise tulemusena arusaamiseni, millist värvi pinnal varem kasutati. Üldjoontes on täiesti matt värv tavaliselt veepõhine, läikivad pinnad aga pigem õlivärvid ? näiteks vanu koole võõbati tüüpiliselt emailvärviga. Värvi tuvastamiseks võib kas või liistu alt tükikese kaasa võtta. Üheks võimaluseks on ka ekspert kohale kutsuda, suuremate pindade puhul tasuks seda võimalust kaaluda.?

Värvid, mida siseruumides kasutada, jagab Vimberg kaheks: lahustipõhisteks ja veepõhisteks. Vimberg soovitab kasutada viimaseid, sest need kuivavad kiiremini ning on hõlpsamalt käsitletavad. Vesidispersioon- ehk vee baasil värvid tuleb aga valida vastavalt kasutuskohale. ?Samas on emailvärviga lihtne, sest sellega saab värvida kõike,? lisas Vimberg. Siiski kasutatakse alküüd- ehk emailvärve sisetöödel järjest vähem.

Värvivalikul tuleb lähtuda ruumi funktsioonist ja kasutustihedusest. Kui näiteks elutoas piisab Eskaro ASi koolitusjuhi Arne Roine hinnangul siidmatist vesidispersioonvärvist, siis kööki ja niiskematesse ruumidesse oleks tarvis juba pestavat ja vähem määrduvat poolmattvärvi. ?Mida läikivam on värv, seda vähem see määrdub,? tõi Indrek Vimberg esile seaduspära.

Enne värvimist tuleb sein hoolikalt ette valmistada ja tolmust puhastada. Köögiseintele koguneva rasva saab Arne Roine sõnul maha pesta üsna käepärase vahendiga, 3?5protsendise söögisoodalahusega. Peale seda tuleb sein vaid hoolikalt üle pesta. Kui sein on puhas, tuleks teha pahtliparandused ja katta kruntvärviga. ?Muidu jäävad pahtliparandused näha,? ütles Indrek Vimberg. Sein tuleb katta kruntvärviga ka siis, kui tahetakse üht tumedat tooni teisega asendada, sest kruntvärvita võib vana värv jääda uuest läbi kumama.

Kui aluspinnaks on uus pahteldatud kipsplaat, siis tuleks see esmalt katta kruntvärviga. ?Eesmärk on saada pind ühtlaselt imama,? põhjendas Vimberg kruntimise vajalikkust. Alles seejärel võib kanda veepõhise värvi seinale.

Kruntida tuleks värvitav pind ka siis, kui aluspind on liiga poorne. Kui varem on sein värvitud emailvärviga, siis tuleb sein puhastada ja peale värviparandusi võib selle katta uuesti emailvärviga või kasutades spetsiaalset kruntvärvi kanda sellele vesivärv. Arne Roine soovitab enne emailitud seina ülevärvimist see siiski näiteks liivapaberiga karestada, et uus värv paremini haakuks.

Kui seintel on vana tapeet, tuleb see esmalt auruti abil eemaldada, seejärel sein kruntida ja alles siis värvida. Indrek Vimbergi sõnul pole aga haruldased ka juhtumid, kus värvitakse vana pabertapeet üle.

Kuigi tavaliselt kantakse värv seinale rulli või pintsli abil, on Vimbergi sõnul tehnika valik pea ammendamatu. ?Seal on töövahendeid nii palju, kui endal fantaasiat on,? nentis Vimberg. ?Võib kasutada isegi tavalist nõudepesulappi,? lisas ta.

Ühe näitena seinavärvimise rohketest võimalustest toob Vimberg merekäsna abil värvimise, mis jätab värvi seinal krobeliseks. Sarnase tulemuse saamiseks on müügil ka paksud pahtlisarnased struktuurvärvid, mis rulliga seinale kantuna jätavad seina konarlikuks.

Kui palju seinavärvimine remonditegijale maksma läheb, sõltub värvitava pinna ruutmeetrite arvust. Arne Roine sõnul algavad vesidispersioonvärvi ruutmeetrihinnad 15?20 kroonist, kuid sõltuvad palju ka ostetavast kogusest ming toonimisest.

Autor: Kristo Mäe