• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuameti kommentaar Äripäeva uudisele

    Maksu- ja tolliamet leiab, et maksukorralduse seadusemuudatus ei salasta ameti tegevust ega muuda maksuhalduri dokumendiregistrit kinnisemaks.

    Kuigi Äripäev väidab <#juhtkirjas=http://www.aripaev.ee/2742/arv_juhtkiri.html?menu=1 leht_id=2742>, et seadusemuudatuste eesmärgiks salastada kogu ameti dokumendiregister ning seega maksuhalduri töö, siis tegelikult täpsustab muudatus juba eksisteeriva olukorra, kus 90 protsenti dokumendiregistrist on tegelikult avalik ja kinni on kaetud vaid maksu- ja vaidemenetlustega seotud registrite puhul maksukohustuslast tuvastada võimaldavad väljad. Väited kogu dokumendiregistri sulgemisest või juba suletud olemisest on avalikkust eksitavad.
    Igal maksumaksjail on jätkuvalt võimalik olla kursis dokumendiregistris teda ennast muu hulgas ka maksukontrolli osas puudutava informatsiooniga, pöördudes info saamiseks maksuhalduri poole.
    Äripäeva kirjutises toodud väide maksusaladuse avaldamise maksuametnike meelevalda mineku suhtes on arusaamatu, kuna maksusaladuse avaldamise õigus oli, on ja jääb vaid maksumaksjaile endile. Kolmandatele isikutele väljastab maksuhaldur maksumaksjat puudutavat maksusaladust sisaldavaid dokumente või muud informatsiooni vaid seaduses sätestatud juhtudel, maksumaksja enda kirjalikul nõusolekul ja info saamiseks põhjenduse esitamisel.
    Seega maksusaladuse mõiste jääb seaduses muutmata ning seda laiendatakse vaid dokumendiregistri maksujärelevalvet puudutavale osale nii, et kolmandatel isikutel ei oleks võimalik pääseda ligi maksusaladusele, milleks on näiteks maksumenetluse alustamise või lõpuleviimise fakt.
    Näiteks võib maksuotsuse või mõne muu kohustava haldusakti tegemise fakti avalikustamine kahjustada maksumaksja huve ärialase reputatsiooni langemise kaudu, isikule võidakse esitada avalikult süüdistusi, mille ümberlükkamiseks võib isik olla sunnitud avalikustama maksusaladust ja eraelu puudutavat informatsiooni. Isiku õigused on rikutud juba sellega, et avalikuks on tulnud maksuseaduse rikkumise fakt kui selline.
    Maksuvõlglaste nimekiri on olnud aga juba aastaid avalik ja jääb selleks ka edaspidi. Põhjendatud on iga ettevõtte või muu maksukohustuslastel avalik huvi oma tehingupartnerite ja klientide seaduskuulekuse ja kohustuste olemasolu kohta. Sellise info omamine võimaldab hinnata majandustegevuses äririske ja langetada sellele teabele tuginedes oma õigeid otsuseid.
    Mis puutub aga teabe avaldamise korra muutmist seaduses, siis välistaks seadusemuudatuse jõustumine võimaluse, kus amet võiks ilma igasuguse kaalumiseta avaldada näiteks pressiteateid suvalises väär- või kriminaalmenetluse etapis suvalise maksumaksja suhtes. Vastupidi Äripäeva kahtlustele paneb seadusemuudatus maksuhaldurile kohustuse süütegude menetlemise puhul info avalikustamisel igakordselt kaaluma olulise avaliku huvi olemasolu ning seda, kas info avaldamine ei ohusta tõe väljaselgitamist.
    Näitena võiks siinkohal tuua juhtumi, kus toll on avastanud mõnes suhteliselt hõreda asustusega piirkonnas asuvast tanklast solkkütust ja seisanud seal avastuse tõttu kütuse müügi. Ainuüksi tarbija informeerimise seisukohalt on oluline anda infot, et tolli järelevalvetegevuse tulemusel ei ole autojuhtidel mõtet kümneid kilomeetreid maha kütuse ostmiseks sõita, et siis sündmuskohal avastada, et kütuse müük on peatatud. Sama käiks juhtumi kohta, kus rahvusvahelisi liine teenindavast bussist on avastatud salakaupa, mille tulemusel nii buss kui selles viibivad inimesed hilinevad sihtkohta jõudmisel. Samuti on avalikkuse huvides teada ülisuurtest ühiskonna vastu toime pandud kuritegudest, aga alles siis, kui selline süütegu on tõesti tuvastatud.
    Kui seadust ei muudetaks, siis kaoks avalikkusele aga igasugune võimalus teada saada ühiskonna vastu toime pandud maksuhalduri poolt tuvastatud süütegudest.
    Kokkuvõttes ei nõustu maksuhaldur Äripäeva väidetega nagu seadus 'teeks ümber maksukorralduse seaduse kaitse põhimõtted ning teabe avalikustamise põhimõtted'.
    Seadusemuudatus vaid täpsustaks jätkuvalt karme maksusaladuse kaitse põhimõtteid ning maksuhalduri tegevust teabe avalikustamisel. Maksusaladuse mõiste on olnud muutumatu juba aastast 1994 ja jääb selleks ka edaspidi.
    Maksumaksjatel säiliks aga endiselt võimalus olla kursis maksuhalduri tegevusega ning tema endaga kirjavahetuse olemasoluga.
    Äripäeva tänast uudist saab lugeda <#siit=http://www.aripaev.ee/2742/uud_uudidx_274202.html>.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).