• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis ikkagi üks laen selle võtjale tegelikult maksma läheb?

    Intress 2,8% kõigile! Nii reklaamis hiljuti Ühispank oma laenuintresse. ?Raha kohe kätte, intress vaid 5%!? tutvustas üks laenukontor oma krediidipakkumist. Pakkumise täpsemal uurimisel selgus, et see oli ühe kuu intress. Sampo Pank lubas aga reklaamis 10protsendilist hoiuseintressi. Tõsi ? väikses kirjas teksti all seisis, et see lubadus kehtib ainult kolm kuud.
    Pankade ja laenukontorite reklaamid eksitavad tarbijat. Äripäeva meelest on siin tegemist laenu andvate asutuste sihipärase tegevusega.
    Laenuandjate eesmärk on meelitada võimalikult palju potentsiaalseid kliente oma kontorisse, kus siis juba osavad müügimehed hoolitsevad selle eest, et võimalikult vähe inimesi lahkub sellest asutusest ilma laenulepinguta.
    Krediidiasutuste sellise tegevuse välistamiseks nõuab Euroopa Liit krediidiasutustelt nende reklaamides kõigi laenuvõtmisega seotud kulude kajastamist ehk krediidi kulukuse määra märkimist. See oli üks plussidest Euroopa Liiduga liitumise kasuks, mida tõsteti tihti esile ka liitumiseelsetes debattides. Praegu sisaldub see nõue ka meie seadustes.
    Krediidiasutused reklaamivad aga siiani vaid üht ? tõsi, olulisemat ehk ? näitajat, mis aga ei anna aimu sellest, kui kulukaks läheb laenu võtmine inimesele. Sellest, mis üks laen tegelikult maksma läheb, saab laenuvõtja aimu alles siis, kui ta lepingut sõlmib.
    Pangad ja laenukontorid on teadlikud sellisest nõudest, ometi eiravad nad seda pidevalt.
    Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas põhjendab seaduserikkumist sellega, et seadust raske täita ? arvutusmetoodika on keeruline, iga laenu kulukuse määr sõltub mitmetest teguritest ja etteantud valem on rakendatav vaid ülilihtsate skeemide puhul.
    Tõsi, see on keeruline, paarist tehtest selle arvutamiseks ei piisa. Samuti tuleb laenu lõpphind iga kliendigi puhul erinev ? mõni soovib näiteks mingil hetkel laenupuhkust. Pikaajaliste laenude puhul muutub kindlasti ka intressimäär. Kõike ette näha ja kokku lüüa ei saa, aga toimetuse meelest seadus ei nõuagi kõige arvestamist ? pank saab arvutada krediidi kulukuse määra ka keskmiste kulude põhjal.
    Muidugi ? laen ei ole saiapäts, et seda lihtsalt kilogrammiga kaaluda või mõõta. Seda enam peab inimene teadma vähemalt orienteeruvalt kulusid, mis kaasnevad laenu võtmisega ? ehk pakub mõni teine krediidiasutus vajalikku summat palju soodsamalt, ainult intress seda veel ei näita.
    Krediidi kulukuse esialgne määr on just selline näitaja, mis annab tarbijaile võimaluse võrrelda erinevate pankade ja laenukontorite pakkumisi ning valida endale soodsaim variant. Praegu seda võrdlusvõimalust ei ole.
    Sampo Pangast öeldi Äripäevale, et reklaamides pole võimalik esitada kohustuslikku infot. Tundub, et pankade meelest peab reklaam olema ilus, mitte ilmtingimata tõene! Reklaamiseadus lausa nõuab, et finantsteenuste osutajad märgiksid reklaamis nii intressimäära, muud teenusega seotud kulud, maksetingimused ja ära tuleb näidata krediidi kulukuse määr, vajadusel lisada ka näide.
    Pole suurt vahet, kuidas krediidiandjad oma seadusest kõrvalehiilimist põhjendavad ? toimetuse meelest on igal juhul tegemist lugupidamatusega oma klientide vastu.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.