- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad hiilivad seadusest kõrvale
Tegemist on nõudega, mis lisandus seoses Euroopa Liiduga liitumisega ja sisaldab endas nii intressi kui ka muid laenuga seotud kulutusi ja seda väljendatakse protsentides. Ehk teisisõnu, see on intressimäär, millega kliendil tuleb tegelikkuses laenu puhul arvestada. Nõue tuleneb reklaamiseadusest ja sellega seonduvast rahandusministri määrusest. Eestis seda nõuet valdavalt ei täideta.
Näiteks hiljuti reklaamis Ühispank oma uut laenutoodet intressiga 2,8 protsenti. Selle juures polnud toodud krediidi kulukuse määra. Samuti pole krediidi kulukuse määra toodud enamiku laenukontorite internetilehekülgedel, kus klientidele presenteeritakse hoopis segadust tekitavat ühe kuu intressimäära.
Finantsinspektsioon ütles krediidi kulukuse teemat kommenteerides, et asjaga tegeleb tarbijakaitseamet. ?Oleme kindlasti seda meelt, et seadusi ja regulatsioone tuleb täita,? vahendas inspektsiooni pressiesindaja Livia Kulm.
Tarbijakaitseamet algatas Äripäeva pärimise peale möödunud nädala lõpus seaduse täitmise kontrollimiseks menetluse. Tulemused pole veel selgunud.
Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas kommenteeris seaduse järgmise vältimist asjaoluga, et seadust on raske täita. Tema sõnul on krediidi kulukuse määra märkimine laenureklaamis problemaatiline, sest iga laenu kulukuse määr sõltub väga paljudest teguritest, nagu laenupuhkuse rakendamine või tähtaeg. Ette antud valem on rakendatav vaid ülilihtsate skeemide puhul.
Lisaks leitakse krediidi kulukuse määr väga keeruka arvutusmetoodika abil, mistõttu on tavatarbijal võimatu kontrollida, kas väljareklaamitud number ikka on õige ja kuidas see on leitud, lisas Messimas. Tema sõnul on pangad pöördunud ettepanekuga töötada välja ja anda kõigile laenuandjatele teada ühtne krediidi kulukuse määra leidmise metoodika.
Hansapank on seaduse tõttu hoidunud oma reklaamides konkreetset intressinumbrit märkimast. Panga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepp ütles, et pangad hoiduvad nõutud määra reklaamidesse lisamast, sest see on põhjustanud klientides vaid segadust ega ole pakkunud lisaväärtust.
Kindla intressinumbriga, täpsemalt laenumarginaaliga reklaamib oma kodulehel laenu Nordea Pank. Panga pressiesindaja Tauno Tõhk selgitas, et krediidi kulukuse määr teatatakse kliendile enne laenulepingu sõlmimist ning selgitatakse lühidalt, mida see tähendab. ?Meie klienditeenindajate andmetel ei ole tarbijakrediidi kulukuse määr kliendile laenulepingu sõlmimisel huvipakkuvate teemade seas,? lisas Tõhk.
Sampo Pank pakub kodulehel laenu intressimääraga alates 3,1%, krediidi kulukuse määra pole eraldi välja toodud. Sampo Panga pressiesindaja Anneli Rõuk ütles panga seisukohta vahendades, et kuivõrd kohustuslikku informatsiooni ei ole võimalik reklaamides esitada, on reklaamidesse lisatud viide selle kohta, kust on võimalik saada lisainformatsiooni või tutvuda pakkumise tingimustega. Tema sõnul on see tavapärane käitumine, mis on aktsepteeritud nii valdkondade regulaatorite kui ka tarbijakaitseameti poolt.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele