Kui Euroopa Liidu algusaastate märksõnad olid toodang ja kvantiteet, siis tänapäeval on rõhuasetus elukvaliteedil ning puhta keskkonna säilitamisel. Euroopa Liidu hiiglaslikud tööstus- ja tavapõllumajandustoetused peavad enda kõrvale eelarvesse mahutama ka mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku tootmise arenduse. Järjest enam väärtustatakse puhast keskkonda, keemiavaba tervislikku toitu ja loodussõbralikke tooteid. Euroopa keskkonnateadlike inimeste ühendus pole veel küll nii mõjuvõimas kui aatomienergeetikute ühendus EURATOM, kuid ka keskkonnasõpradel on oma tunnusmärk, mille au kaitsta. Euroopa ökomärk, mida vahel kutsutakse ka hellitavalt Euroopa lillekeseks, elab oma õnnist teismeliseiga. 12 aasta jooksul on kogunenud 181 tootjat, kellel on õigus kasutada oma teatud toodetel keskkonnasõbralikkust tõendavat Euroopa ökomärgi tähist.

Euroopa ökomärk loodi 1992. aastal, et edendada keskkonnasõbralike toodete valmistamist, pakkumist ning tarbimist. Tooted, mis kannavad Euroopa ökomärki, on ametlikult tunnistatud loodussõbralikemaks oma tootegrupis. Tarbijatele annab märk kindluse, et tooted on inimsõbralikud ja ohtlike kemikaalideta, mis võivad kahjustavad inimese tervist ja keskkonda. Ökotooteid saavad mugavalt kasutada ka allergilised tarbijad. Märgistatud tooted on läbinud karmi kontrolli, mis kindlustab keskkonnasõbralikkuse, tervislikkusse ja kvaliteedi.

Tootjad saavad võimaluse kasutada märki kui lisaväärtust karmis konkurentsiheitluses. Ühiskond tervikuna võidab tänu puhtamale keskkonnale ja paremale tervisele. Heaoluühiskonnas ei oma enam nii suurt tähtsust kaupade või teenuste hulk, vaid elukvaliteet.

Kliendigrupp, kes väärtustab keskkonda ja tervist, on tavaliselt valmis toote või teenuse eest ka rohkem maksma. Andres Viia ökomärkideteemalise bakalaureusetöö uuringu põhjal tuleb välja, et umbes pooled tarbijatest on valmis ökomärgistatud tooteid kuni 10% kallimalt ostma. Inimesed on hakanud järjest enam väärtustama tervislikkust ning see väljendub ka valmisolekus kõrgemat hinda maksta.

Selline lisaboonus peaks tootjaid motiveerima. Samas on teada loodussõbralikke tooteid, mis hinnaklassilt konkureerivad tavalistega. Hinnataseme määrab suures osas ka poliitika. Riikides, kus madalate keskkonnamaksudega subsideeritakse saastavat tootmist, on keskkonnasõbralikel ettevõtetel raske hakkama saada.

Hoolimata asjaolust, et Eestis saab Euroopa ökomärki taotleda alates liitumisest, on Kreenholmi kangavabrik juba mõnda aega müünud ökomärgiga voodiriideid Rootsi majutusasutustele. Kreenholmi müügijuhi Toomas Hoopi sõnul pole nad seni Eestis loodussõbralikku kangast turustatud, sest ökoloogiliselt toodetud puuvill on kallis ning Eesti turg väike. Eesti turule plaanitakse ökotoodetega tulla juba sellel sügisel.

Seevastu värvipoelettidel on ökomärk juba esindatud ? ?Euroopa lillekest? kannavad kontsernis Akzo Nobel toodetud vesialusel sisevärvid Bindoplast 3, 7 ja 20. Nimetatud värve turustava firma ES Sadolin tootejuhi Herki Tombergi sõnul kasvas näiteks Bindo 7 müügikäive Eestis ajavahemikul 2000?2003 enam kui 30 protsenti.

Autor: Irma Pakkonen