• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuli hävitab tööstushooneid kõige sagedamini

    Viimasele tuleks pöörata erilist tähelepanu, sest põlengust tekkinud kahjud on üldjuhul kõige suuremad. Kui teisi riske võib omanik vastavalt lepingule ise valida, siis tulerisk on kindlustuslepingust tulenevalt kohustuslik.
    Tööstus- ja laohoonete kindlustamine pole pelgalt raha raiskamine, et saada tootmishoonele laenu pangast või liisingufirmast, mis nõuab kindlustuskaitset. Mingil hetkel võib kindlustus olla ainukeseks päästerõngaks äri täieliku hävimise vastu.
    Eesti normide järgi on tööstus- ja laohooned jaotatud tuleohutusklassidesse. Tuleohutusklassi määrab põhitegevus hoones.
    Esimesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht peaaegu puudub või on väike. Näitena võib tuua metalli-, betooni-, kivi-, tsemendi- ja piimatööstused ning veepuhastusseadmed.
    Teise klassi kuuluvad hooned, kus tuleoht ja -levik on suur. Näiteks toiduainetööstused, trükikojad, autoremondi- ja hooldusjaamad, samuti põllumajandussaaduste töötlemise suurtehased.
    Viimasesse, kolmandasse klassi kuuluvad tootmis- ja laohooned, kus peale põlemisohu on suur plahvatusoht: veskid ja jõusöödatehased, puidu-, vineeri- ja mööblitehased, samuti turbatööstus, jõujaamad ning katlamajad.
    Vastavalt sellele, milline on tuleohutusklass, määratakse ka riskiaste ning kindlustusmakse suurus. Sellest, kuidas ja millisest ehitusmaterjalist on tööstushoone ehitatud ja milline on selle konstruktsioon, sõltub oluliselt hoone tulepüsivus. Kõrgema tulepüsivusega on betoon- ja kivihooned, madalama tulepüsivusega puit- ja metallkarkasshooned. Palju küsimusi on tekitanud just see, miks on metallkarkassi tuleohtlikkus võrdne puitkarkassi omaga. Pealtnäha väga tulekindel metall kaotab peaaegu poole oma tugevusest juba temperatuuril 500 oC.
    Sellise temperatuurini võib tulekahju jõuda mõne minutiga, tagajärjeks on metallkarkassi deformeerumine suures ulatuses. See tähendab, et pärast tulekahju tuleb kõik uuesti üles ehitada.
    Olenevalt objektist nõuavad kindlustusseltsid ka automaatset tulekustutussignalisatsiooni, mis annab automaatselt teate tulekahjust. Tavaliselt on automaatseks tulekustutussüsteemiks sprinkler, mis töötab veega.
    Tasub märkida, et suure tuleohtlikkusega hoonete puhul, nagu näiteks saeveskid, on sprinklersüsteemi olemasolu hädavajalik seltsidelt kindlustuskatte saamiseks.
    Ilma sprinklerita jääb niisugune objekt suure tõenäosusega kindlustamata, kuna tuleohtlike tootmishoonetega on viimastel aastatel esinenud hulgaliselt kahjujuhtumeid, mis on teinud seltsid äärmiselt ettevaatlikuks. Sprinkleri paigaldamise puhul saab tihti määravaks selle kõrge hind ning oht, et vesi rikub ära materjalid või kaubad. Igal ettevõtjal tuleks kaaluda tuleriskist tuleneva kahju suurust hoone kindlustamata jätmise puhul.
    Kui ollakse otsustanud oma vara kindlustada, siis tekib kindlasti küsimus millist kindlustusseltsi eelistada. Ühest, õiget vastust sellele küsimusele pole ja kõik oleneb siiski kindlustatavast objektist. Kindlustusseltsid soovitavad, et klient kasutaks võimalust kindlustada kogu oma vara ühe seltsi juures.
    Taastamisväärtus on hoone endisel kujul taastamise maksumus.
    See sõltub peamiselt hoone kasutamise otstarbest, konstruktsiooni keerukusest ning samuti kasutatud ehitusmaterjalidest.
    Taastamisväärtuses kindlustatakse hooneid kulumiga kuni 40 protsenti ja jääkväärtuses kuni 60 protsenti. Nagu kõikide teiste objektide kindlustamisel, tuleb ka laopindade ja tööstushoonete puhul jälgida, et rajatise kindlustussumma oleks võrdne kindlustusväärtusega.
    Seda tuleks jälgida, et ei tekiks alakindlustust. Tootmishoonete puhul on taastamisväärtus lihtsamate hoonete puhul alates 4000 kroonist ruutmeetri kohta, ulatudes keerukamate konstruktsioonidega hoonetel kuni 12 000 kroonini ruutmeetri kohta.
    Autor: Markus Haiba
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.