Ventileerimata keevitussuits rikub töötaja tervist

Aivar Kahr 17. november 2004, 00:00

Valides äratõmbesüsteemi, peab meeles pidama, et saavutamaks efektiivseimat lahendust tuleb keevitussuits eemaldada ümbritsevast töökeskkonnast võimalikult keevitussuitsu allika ehk keevituskaare lähedal.

Tulenevalt sellest võib eristada mitmeid äratõmbesüsteeme.

Kõrgvaakumsüsteemi puhul tõmmatakse keevitussuits äratõmbetorusse keevituskohast 5?10 cm kauguselt. Maksimaalne äratõmmatav õhuhulk on 100?300 m³/h.

Keevitusel tekkiva suitsu äratõmbamiseks kasutatakse sellisel juhul kas äratõmbetoru, mis on paigaldatud keevituspüstolile, äratõmme on keevituspüstolile sisse ehitatud või on äratõmbetoru kinnitatud keevituspiirkonna lähedusse (tavaliselt magneti abil detailile või keevituslauale).

Keevituspiirkonnast eemaldatav õhk kas filtreeritakse, puhutakse tööruumist välja või halvimal juhul puhutakse ümbritsevasse töökoja õhku.

Seadmete pluss on väiksed mõõtmed, kerge kaal ning mobiilsus.

80% kõigist äratõmbesüsteemidest on madalvaakumsüsteemid.

Saadaval on nii mobiilseid kui ka statsionaarseid äratõmbesüsteeme. Äratõmbetoru kinnitatakse seinale või mobiilsele äratõmbeseadele. Minimaalne äratõmmatav õhuhulk on 1000 m³/h. Seadmete pluss on väiksed soetus- ja hoolduskulud.

Äratõmbelaua võib klassifitseerida madalvaakumsüsteemiks. Selle süsteemi puhul tõmmatakse keevitussuits läbi laua moodustava sõrestiku allapoole.

Töökoja saab jaotada sektsioonideks, kasutades keevituskardinaid, liigutatavaid seinaelemente, õhukardinaid. Sellisel juhul välditakse suurema osa töökoja täitumist keevitussuitsuga, kuid suits jääb püsima eraldatud sektsioonides. Tavaliselt kasutatakse täiendavalt personaalseid kaitsevahendeid, näiteks ülerõhuga keevitusmaske.

Juhul, kui valdavalt on vaja keevitada väikeste mõõtmetega detaile ning seda võib teha ühes kohas, saab kasutada keevitusboksi koos äratõmbega.

Kasutatakse põhimõtteliselt sama süsteemi, mis on laialt levinud köökides, kus pliidi kohal on auru eemaldamiseks äratõmbesüsteem. Samamoodi töötab ka äratõmbekatusega süsteem, mida kasutatakse suuremate detailide keevitamisel, juhul kui keevitustööd toimuvad ühes ja samas paigas. Sellisel juhul piiratakse keevitusala lisaks veel keevituskardinatega, mis tavaliselt riputatakse otse äratõmbekatuse külge.

Push-pull ehk n-ö lükka-tõmba süsteemi kasutatakse tavaliselt puhkudel, kui keevitatakse eriti suuri konstruktsioone või on tihti vaja muuta keevituskohta.

See süsteem on välja töötatud just vaid keevitussuitsu probleemi lahendamiseks. Keevitussuits koosneb silmaga nähtamatutest gaasidest ja metalliosakestest, mis on nähtavad suitsuna.

Kõrgest temperatuurist tingituna tõuseb keevitussuits ülespoole, moodustades teatud kõrgusel omamoodi suitsukardina.

Push-pull meetodi kasutamisel pannakse keevitussuitsu kardin liikuma, õhk filtreeritakse ning lastakse tagasi töötsehhi.

Sellega välditakse suitsu mahajahtumist, mis tooks kaasa suitsu tagasilangemise. Aeg, mis kulub suitsu allalangemiseks, varieerub kümnest minutist neljakümne kaheksa tunnini ning sõltub suitsuosakeste suurusest.

Et luua puhas töökeskkond, on töökoja õhku vaja puhastada neli kuni kuus korda tunnis.

Rootsis Jönköpingis toimus eelmisel nädalal iga-aastane Põhja-Euroopa suurim allahankemess ELMIA Subcontractor, kus osalesid ka Eesti ettevõtjad.

Mess hõlmab nii masina-, metalli- ja plastmassitööstust kui ka elektroonikat, teatas kaubanduskoda. Eelmisel aastal osales kokku 17 500 ruutmeetri suurusel messipinnal 1200 eksponenti 26 riigist ning 15 716 külastajat. Numbrid näitavad kasvutendentsi. Eesti ettevõtjad on riikliku ühisstendiga osalenud ELMIA allhankemessil juba kuus korda.

Messil on valdkondadest esindatud toormaterjalid ja pooltooted, tooted ja komponendid, seadmed ja tööriistad, tootmismeetodid ja töötlemine ning teenused ja organisatsioonid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing