SEB ennustab Põhjalale ja Baltimaadele tugeva kasvu jätkumist

Nii selgub Rootsi SEB panga värskest ülevaatest Nordic Outlook.

Põhjala riikidest prognoosib SEB tuleval aastal kiireimat majanduskasvu Norras, Taanis jätkub kasv stabiilselt ning Soomes ja Rootsis annab tempo veidi tagasi, jäädes 2,8?2,9% vahele. Rootsis sunnib pidurdama kõrge nafta hind ja ekspordi kasvu aeglustumine, Soomes annab järele eratarbimine, mis jääb siiski ka tuleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks.

Eratarbimine on oluline kasvutegur ka mujal Põhjalas. Norras kannustavad tarbimist kasvanud sissetulekud, madalad intressid ja tugev heaolutunne, Taanis on tulumaksukärped ning üllatavalt madal inflatsioon toonud elanike reaaltulude kasvu 4?5%. Ka Rootsis toetub tarbijate optimism madalatele intressidele, ent samuti valitsuse heldele eelarvepoliitikale. Soomes on eratarbimise kasv küll aeglustumas, kuna maksukärbete mõju hakkab taanduma, ent püsib ka tuleval aastal jõudsas 2,5% kasvutempos.

Ekspordiga on Põhjala väljavaated tagasihoidlikumad. Rootsi ekspordile ennustab SEB tänavuse 10% kasvu aeglustumist 7%-le, tuues põhjuseks Rootsi krooni tugevnemise ning ebakindla seisu telekommunikatsiooniseadmete ja sõidukite turul. Muu maailmaga võrreldes läheb aga Rootsi firmadel jätkuvalt väga hästi.

Soome eksport on tänavu kasvanud kõigest 3% ega kiirene oluliselt ka tuleval aastal, ehkki maailmamajanduse kasv oli mitme aasta kiireim. Põhjuseks euro tugevus, ebakindlus telekommunikatsioonisektoris ning metsatööstuse loodetust väiksemaks jäänud eksport. Taani probleem on nõrk nõudlus peamisel eksporditurul Saksamaal, Taani krooni tugevus ning kiire palgatõus. Norra ekspordi konkurentsivõimet õõnestab Norra krooni tugevus.

Inflatsiooni hoiab Põhjalas kiirenemast muu hulgas alkoholimaksude alandamine ning odavmüügikettide tulekust kasvanud konkurents esmatarbekaupade turul.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele prognoosib SEB tuleval aastal veidi aeglasemat kasvutempot kui tänavu. Kiireim kasv on Leedus, Lätis ja Venemaal. Eesti SKP kasvu prognoos on 6,1% ning Eesti pälvib taas hoiatuse oma ülikõrge jooksevkonto defitsiidi pärast.

Maailmamajanduses kasv aeglustub: nii USA, Hiina kui ka Jaapan pidurdavad. Eurotsooni prognoosi on SEB kärpinud 2%-le. Peamised riskitegurid on nafta, dollar ja võimalik kinnisvarahindade mull mitmes riigis.

Nafta hinda prognoosib SEB tuleval aastal keskmiselt 42 dollarile barrel. Dollari kohta kirjutab pank, et USA suure jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks peab dollar odavnema vähemalt 15?20%.

Inflatsiooniohtu SEB ei näe, ennustades, et Euroopa Keskpank tõstab baasintressi praeguselt kahelt protsendilt vaid 2,25 protsendile ning USA keskpank 2005. aasta lõpuks 3,5 protsendile.