• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB ennustab Põhjalale ja Baltimaadele tugeva kasvu jätkumist

    Nii selgub Rootsi SEB panga värskest ülevaatest Nordic Outlook.
    Põhjala riikidest prognoosib SEB tuleval aastal kiireimat majanduskasvu Norras, Taanis jätkub kasv stabiilselt ning Soomes ja Rootsis annab tempo veidi tagasi, jäädes 2,8?2,9% vahele. Rootsis sunnib pidurdama kõrge nafta hind ja ekspordi kasvu aeglustumine, Soomes annab järele eratarbimine, mis jääb siiski ka tuleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks.
    Eratarbimine on oluline kasvutegur ka mujal Põhjalas. Norras kannustavad tarbimist kasvanud sissetulekud, madalad intressid ja tugev heaolutunne, Taanis on tulumaksukärped ning üllatavalt madal inflatsioon toonud elanike reaaltulude kasvu 4?5%. Ka Rootsis toetub tarbijate optimism madalatele intressidele, ent samuti valitsuse heldele eelarvepoliitikale. Soomes on eratarbimise kasv küll aeglustumas, kuna maksukärbete mõju hakkab taanduma, ent püsib ka tuleval aastal jõudsas 2,5% kasvutempos.
    Ekspordiga on Põhjala väljavaated tagasihoidlikumad. Rootsi ekspordile ennustab SEB tänavuse 10% kasvu aeglustumist 7%-le, tuues põhjuseks Rootsi krooni tugevnemise ning ebakindla seisu telekommunikatsiooniseadmete ja sõidukite turul. Muu maailmaga võrreldes läheb aga Rootsi firmadel jätkuvalt väga hästi.
    Soome eksport on tänavu kasvanud kõigest 3% ega kiirene oluliselt ka tuleval aastal, ehkki maailmamajanduse kasv oli mitme aasta kiireim. Põhjuseks euro tugevus, ebakindlus telekommunikatsioonisektoris ning metsatööstuse loodetust väiksemaks jäänud eksport. Taani probleem on nõrk nõudlus peamisel eksporditurul Saksamaal, Taani krooni tugevus ning kiire palgatõus. Norra ekspordi konkurentsivõimet õõnestab Norra krooni tugevus.
    Inflatsiooni hoiab Põhjalas kiirenemast muu hulgas alkoholimaksude alandamine ning odavmüügikettide tulekust kasvanud konkurents esmatarbekaupade turul.
    Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele prognoosib SEB tuleval aastal veidi aeglasemat kasvutempot kui tänavu. Kiireim kasv on Leedus, Lätis ja Venemaal. Eesti SKP kasvu prognoos on 6,1% ning Eesti pälvib taas hoiatuse oma ülikõrge jooksevkonto defitsiidi pärast.
    Maailmamajanduses kasv aeglustub: nii USA, Hiina kui ka Jaapan pidurdavad. Eurotsooni prognoosi on SEB kärpinud 2%-le. Peamised riskitegurid on nafta, dollar ja võimalik kinnisvarahindade mull mitmes riigis.
    Nafta hinda prognoosib SEB tuleval aastal keskmiselt 42 dollarile barrel. Dollari kohta kirjutab pank, et USA suure jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks peab dollar odavnema vähemalt 15?20%.
    Inflatsiooniohtu SEB ei näe, ennustades, et Euroopa Keskpank tõstab baasintressi praeguselt kahelt protsendilt vaid 2,25 protsendile ning USA keskpank 2005. aasta lõpuks 3,5 protsendile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.