• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB ennustab Põhjalale ja Baltimaadele tugeva kasvu jätkumist

    Nii selgub Rootsi SEB panga värskest ülevaatest Nordic Outlook.
    Põhjala riikidest prognoosib SEB tuleval aastal kiireimat majanduskasvu Norras, Taanis jätkub kasv stabiilselt ning Soomes ja Rootsis annab tempo veidi tagasi, jäädes 2,8?2,9% vahele. Rootsis sunnib pidurdama kõrge nafta hind ja ekspordi kasvu aeglustumine, Soomes annab järele eratarbimine, mis jääb siiski ka tuleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks.
    Eratarbimine on oluline kasvutegur ka mujal Põhjalas. Norras kannustavad tarbimist kasvanud sissetulekud, madalad intressid ja tugev heaolutunne, Taanis on tulumaksukärped ning üllatavalt madal inflatsioon toonud elanike reaaltulude kasvu 4?5%. Ka Rootsis toetub tarbijate optimism madalatele intressidele, ent samuti valitsuse heldele eelarvepoliitikale. Soomes on eratarbimise kasv küll aeglustumas, kuna maksukärbete mõju hakkab taanduma, ent püsib ka tuleval aastal jõudsas 2,5% kasvutempos.
    Ekspordiga on Põhjala väljavaated tagasihoidlikumad. Rootsi ekspordile ennustab SEB tänavuse 10% kasvu aeglustumist 7%-le, tuues põhjuseks Rootsi krooni tugevnemise ning ebakindla seisu telekommunikatsiooniseadmete ja sõidukite turul. Muu maailmaga võrreldes läheb aga Rootsi firmadel jätkuvalt väga hästi.
    Soome eksport on tänavu kasvanud kõigest 3% ega kiirene oluliselt ka tuleval aastal, ehkki maailmamajanduse kasv oli mitme aasta kiireim. Põhjuseks euro tugevus, ebakindlus telekommunikatsioonisektoris ning metsatööstuse loodetust väiksemaks jäänud eksport. Taani probleem on nõrk nõudlus peamisel eksporditurul Saksamaal, Taani krooni tugevus ning kiire palgatõus. Norra ekspordi konkurentsivõimet õõnestab Norra krooni tugevus.
    Inflatsiooni hoiab Põhjalas kiirenemast muu hulgas alkoholimaksude alandamine ning odavmüügikettide tulekust kasvanud konkurents esmatarbekaupade turul.
    Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele prognoosib SEB tuleval aastal veidi aeglasemat kasvutempot kui tänavu. Kiireim kasv on Leedus, Lätis ja Venemaal. Eesti SKP kasvu prognoos on 6,1% ning Eesti pälvib taas hoiatuse oma ülikõrge jooksevkonto defitsiidi pärast.
    Maailmamajanduses kasv aeglustub: nii USA, Hiina kui ka Jaapan pidurdavad. Eurotsooni prognoosi on SEB kärpinud 2%-le. Peamised riskitegurid on nafta, dollar ja võimalik kinnisvarahindade mull mitmes riigis.
    Nafta hinda prognoosib SEB tuleval aastal keskmiselt 42 dollarile barrel. Dollari kohta kirjutab pank, et USA suure jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks peab dollar odavnema vähemalt 15?20%.
    Inflatsiooniohtu SEB ei näe, ennustades, et Euroopa Keskpank tõstab baasintressi praeguselt kahelt protsendilt vaid 2,25 protsendile ning USA keskpank 2005. aasta lõpuks 3,5 protsendile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.