Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RAMilt kaks erinäolist juubelikontserti
Homsel juubelikontserdil näitab koor oma vormi ja aja pulsil püsimist kaasaegse kavaga, milles kuus esiettekannet, neist kaks koori ridades laulvailt diplomeeritud heliloojailt Rene Keldolt ja Aare Kruusimäelt.
A cappella kava rikastavad ebatraditsioonilised kooslused: koor koos improvisatsiooniansambliga Improloo, Tormise ?Sampo tagumises? on kaasatud alasi ja palktrummid, Urmas Sisaski sugestiivses loitsus ?Itk isale? ?amaanitrumm, Peeter Vähi ruumiliselt efektne ?Nõnda kõneles Nietzsche? on aga solistidele, koorile ja kelladele. Lisaks neljaks jaotatud koorile on kellad, solistid ja gregoriaaniansambel kaastegevad RAMiga interneti vahendusel kontakteerunud itaalia helilooja Giovanni Bonato teoses ?Crux fidelis?.
Kutselise meeskoorina maailmas unikaalne, on RAM üha enam sulandunud rahvusvahelisse professionaalsesse muusikaellu meeskoorile loodud vokaalsuurvormidega koostöös maailma tuntud dirigentide ja orkestritega. Üks RAMi ?leivanumbreid? selles vallas on Sibeliuse Kullervo-sümfoonia, mida on esitatud koos Stockholmi Kuningliku Sümfooniaorkestri, Minneapolise, Tampere ja Toulouse?i Rahvusliku Sümfooniaorkestri ning Hamburgi Linnaorkestriga. Juubeli puhul esitatakse see teos 4. detsembril lõpuks ka Eestis koos ERSO ja koori audirigendi Eri Klasiga.
Legendaarse Ernesaksa loodud inimorel, lakkamatult uuenev ja arenev, nõnda on RAM läbinud kuue aastakümne jooksul erinevaid etappe ning võitnud tunnustust lisaks Grammyle ka kriitikutelt, kõige enam aga publikult tormiliste aplauside ja lillesülemite näol.
Ernesaksa koorina isamaalist laulu edendanud, Arengu ja Oja ajal uuele heliloomingule avanenud koori tänane roll sarnaneb dirigent Ants Sootsi sõnul kümnevõistlejale, kes peab oskama hästi igat ala: orienteeruma erinevates kultuurides ja valdama stiile gregoriaani koraalist d?ässini ning tänapäevaste keerukate väljendusviisideni. Stiilsete eliitkavade kõrval on alati ka rahvalikumad, mida rõõmuga igas Eesti maanurgas kuulatakse. Järjekindlalt jäädvustatakse oma kunsti heliplaatidele ning kantakse hoolt Tormise meeskooriloomingu maailma viimise eest. Juubeliks on valminud kolmas CD sarjas ?Vision of Estonia? (?Nägemus Eestist?), kavandatakse neljandat ja viiendatki. Veljo Tormis imetleb, kuidas Ants Sootsi koostatud kavad tema loomingust mõjuvad igal plaadil omaette tervikteosena.
Autor: Kersti Inno