Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvaraarenduse tase on väga erinev
Läänemaal Haapsalus tegutseva Pulss kinnisvara juhataja Anti Kaljula sõnul on kinnisvaraarendus ikka raha taga kinni. ?Praegu saaksime rääkida ettevalmistustest: elamute, korrusmajade, suvilate kruntide hankimisest, detailplaanide koostamisest ja projekteerimisest. Turg ei ole veel valmis küllaldaselt maksma,? räägib ta. ?Elamute ja korterite ruutmeetri hinnad ulatuvad 5000 kroonini.
Samas puuduvad Kaljula teada turul ka uued kortermajad ning hetkel ei ole Haapsalus ehituskrunte saada. ?Ühte suuremat lahendust probleemile oodatakse Paralepast, kus linnavalitsus tahab läbi arendusfirma suurema hulga krunte või elamuid turule tuua,? lisab ta. ?Väljaspool Haapsalut on elamukrundid vähem nõutud, küsitakse mereäärseid suvilakrunte, mida meil ka pakkuda on.
Vestman kinnisvara Kesk- ja Lääne regiooni juhi Hannes Loopere ütlust mööda on kinnisvarahindaade kasvu põhjuseks on kergesti kättesaadavad laenud, madalad intressimäärad ning kasvanud sissetulekud. ?Kinnisvara kallinemist kehastab ilmekalt Paides 2-toalise tüüpkorteri hinnamuutus ? kui näiteks 2000. aastal maksis see 30 000 kr, siis täna tuleks sama elamispinna eest välja käia ligikaudu 150 000 krooni, mis 5 korda suurem summa,? nendib ta.
Elamispindade arendust Järvamaal on Loopere arvates pidurdanud senine kinnisvara madala hinnatase, elanike alla keskmise sissetulekud ning vähene atraktiivsus väljaspoolt pärit klientide jaoks. Kuna uusehituse puhul tuleb arvestada 10 000 kroonile läheneva müügihinnaga ruutmeetri eest, siis puudub sellise taseme juures kohapeal piisav ostujõud. ?Olulist hinnavõitu võimaldab näiteks kortermaja arendamisel olemasoleva tühja majakarbi ärakasutamine,? ütleb Loopere.
?Seda teed on mindud ka Paide linnas, kus Tööstuse tänaval on käibesse võetud aastaid tühjalt seisnud karp.? Ilma siseviimistluseta 3- ja 4-toalisi kortereid on võimalik osta vastavalt 195 000 ja 245 000 krooni eest. Ühe- ja kahetoalisi kortereid pakub arendaja üürile 400 krooni eest kuus, kuid siis tuleb üürnikul enda rahaga teha siseviimistlus. Loopere teada on projekt olnud edukas ja suur osa korteritest tänaseks müüdud.
Kui uute elamurajoonide rajamine jääb seaduse puudumise taha, pole ka arendamine Järvamaal eriliselt aktiivne.
Rakvere on oma iseloomult eramute linn. Kortermajade maksimaalne kõrgus on 5 korrust ja korterite koguarv on küll suurem kui eramute arv, kuid võrreldes teiste väikelinnadega on eramute osakaal suur. ?Eramute renoveerimine käib hoogsalt, investeering selleks tuleb eelkõige hüpoteeklaenuna pangalt. Uusi eramuid ehitatakse üksikutele tühjadele kinnistutele linna sees ja lähiümbruses, kuid nende arv on hetkel väga piiratud. Ehitatakse endale kodu,? räägib Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa tegevjuht Eve Soppe. Esimese prioriteedina eelistatakse Soppe sõnul uut maja ehitada olemasoleva hoonestuse vahele ca 1000 m²-le kinnistule. ?Eramuehitust suurtes mahtudes pole arendatud ning valmis uuselamute piirkondi tekkinud pole,? lisab ta. ?Pakkumisel on esimesed äärelinnakinnistud, kus kinnitatud detailplaneering näeb ette eramurajooni.?
Kinnistute müügihind on esimestele ostjatele madal, vaid 60.-/m².
Viimaste aastate arengud Ida-Virumaa kinnisvaraturul on Vestman kinnisvara analüütik Ülle Tamme sõnul olnud küllaltki positiivsed. Seni oli nimetatud regioonis probleemiks kõrge tööpuudus, keskmisest madalamad sissetulekud ja kõrge väljarände tase, mis tingis elamispindade odava müügihinna.
?Täna on olukord muutunud positiivses suunas, lisaks üldisele majandusolukorra paranemisele, on soodustatud arengut riiklikul tasemel.? räägib ta. ?Mitmete riigiasutuste ümber kolimine Jõhvi, on suurendanud töökohtade arvu, parandanud sissetulekuid.?
Üha rohkem liigub arendus ka elamispindade suunas. Toila alevis ja selle lähiümbuses on Tamme teada arendamisel tervelt kolm uuselamurajooni, mille tulemusena lisandub turule ligikaudu 100 uut elamukrunti. ?Kuna arendustegevus on küllaltki uus valdkond, siis on tekkinud mõningaid probleeme. Nimelt on kliendid ostnud maa, kuhu elamu püstitada, kuid elamu fuktsioneerimiseks puuduvad vajaliku kommunikatsioonid nagu elekter, vesi, kanalisatsioon,? lisab ta. ?Seetõttu on vajalik enne ostu-müügilepingu sõlmimist selgusele jõuda, mida ikkagi ostetakse, mis kuulub hinna sisse ja millised kulutused tuleb edaspidi endal kanda.
Huvilisel on Peipsi ääres Alajõe vallas võimalik valida üle 100 erineva krundi vahel, mille hinnad jäävad sõltuvalt asukohast ja suurusest valdavalt 40 000 ? 150 000 krooni vahele.
Viimase aasta jooksul on ka Haapsalus alustatud uute elamispindade mõningast arendustegevust.
Esimeste projektidena rajatakse paar väiksemamahulist korterelamut, mis suunatud nii väljastpoolt Haapsalut tulevale inimesele, kes selles puhkamis- või investeerimisvõimaluseks sobivat lahendust näeb kui ka kohalikele elanikele, kes oma vanema korteri või elamise soovivad uue ning kaasaegse lahendusega korteri vastu vahetada. Märgatav on kasvav huvi Haapsalu kui vaikse ja rahuliku kuurortlinna vastu mitmete kultuuri- ja loomeinimeste seas.
Üldjoontes iseloomustab Haapsalu korteriturgu 2004a I poolaastal ca 20%-line korterite hinnatõus. Kliendid on muutunud nõudlikumaks, eelistatakse hea asukohaga ja/või heas korras kortereid.
Esimeste arendusprojektide edukus ning suur klientide huvi annab kinnitust ka Läänemaa, eelkõige Haapsalu linna senisest veelgi hoogsama arendustegevuse potentsiaalist. Kohalik turg on kiiresti arenev, seda nii Haapsalu elanike kui ka väljastpoolt piirkonda saabuvate inimeste nõudluse survel. Eelkõige on täna müüvaks argumendiks hea asukoht, kas linna südames või mere vahetus läheduses. Uute korterite keskmine hinnatase on ca 12 000 ? 13 000 kr/m2. Arvestades uue elamu eeliseid, soodsaid laenutingimusi ning ostuga saadavat lisaväärtust nii ehitusgarantii, kaasaegsete ehitusmaterjalide ja küttesüsteemide kui ka avara ning läbimõeldud planeeringu osas, on uue korteri ostmine kindlasti väga õige lahendus.
Arco Vara tegeleb Haapsalu vanalinnas, aadressil Karja 11 valmiva kolmekorruseline hoone müügitegevusega ning senine huvi on olnud isegi oodatust kõrgem. Erilise planeeringuga hoone esimesel korrusel on kaks äripinda ning teisel ja kolmandal korrusel 4 läbi kahe korruse ulatuvat korterit. Antud projekti edukuse on taganud nii asukoht ajaloolise piiskopilinnuse naabruses kui ka piirkonnas eriline hoone üldplaneering ning ruumilahendus. Lähiaastatel on kindlasti oodata arendustegevuse hoogustumist, mis avardab nii kohalike elanike valikuvõimalust kui loob aluse ka kogu piirkonna aktiivsemale arengule.