Tallinna börsi päevakäive ulatus reedel igati korraliku 147 miljoni kroonini. Novembrikuu esimese kolme nädala jooksul tehtud ligi 800 miljoni kroonine käive annab alust oletada, et terve kuuga tuleb miljard krooni täis.

Midagi põhjapanevat reedesest käibenumbrist järeldada ei maksa. Kaks peakangelast, Hansapank (käivet 106 miljonit krooni) ja Eesti Telekom (ligi 40 miljonit krooni), tõusid paarisrakendina mõõduka 0,6?0,7% võrra. Tehinguid tehti mõlema väärtpaberiga vähe. Peamiselt vahetasid omanikku suuremad aktsiaplokid.

Kui veidi spekuleerida, siis Hansapanga aktsiat võiksid müüa fondid, kes on väärtpaberi tõusuga juba palju võitnud ning suurt tõusu enam ei oota.

Ostjateks võiksid olla Eesti turu hilised avastajad. Annab ju suhteliselt uus ELi liige, kes tõenäoliselt juba ülejärgmisel aastal võtab kasutusele euro, enda avastamiseks võimalusi. Alles möödunud kolmapäeval tõstis reitinguagentuur Standard & Poor?s Eesti välisvaluutakohustuste reitingut ning kindlasti parandas see välisinvestorite silmis ka kohalike ettevõtete mainet.

Eesti Telekomi aktsiat võiksid müüa fondid, kel puudub usk, et TeliaSonera võiks ettevõtte aktsiatele lähiajal teha parema hinnaga pakkumise kui 111,30 krooni.

Möödunud nädalal selgus, et tulevikus võib tulumaksuseadus muuduta nii, et füüsiline isik ei saa väärtpaberikasust maha arvata väärtpaberikahju, kui dividendi aluseks olev väärtpaber soetati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandatakse 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva.

Seda ei saa väikeinvestori seisukohalt pidada ausaks. Mida peab enne dividendimakset aktsiaid ostnud investor tegema, kui pärast dividendide maksmist tuleb ettevõtte välja halbade uudistega või tekib aktsionäril endal rahakriis? Aktsiad maha müüma. Aga miks saab ta selle eest karistada? Lisaks sellele peaks tulumaksuseaduse muutjad arvestama, et dividendide maksmise järel odavneb aktsia tavaliselt juba dividendi pluss tulumaksu võrra.