Rahvastiku vananemine ja vähenemine sunnib tõstma pensioniiga, pikendama töönädalat ning lühendama puhkust, pakkus välja rahandusminister Taavi Veskimägi.
2050. aastaks väheneb Eesti elanikkond 1,3 miljonilt halvimal juhul 800 000 inimesele. Rahvastiku vananemine toob kaasa maksumaksjate arvel ülalpeetavate arvu kiire kasvu. See tähendab ühiskonnale suuri probleeme, leiti Estonian Business Schooli (EBS) korraldatud demograafia ja majandusarengu seminaril «Eesti 2050», kirjutas Postimees.
Tuleviku-uuringute instituudi juht Erik Terk näeb olukorda ÜRO koostatud mustast stsenaariumist küll veidi positiivsemas valguses, kuid praeguste trendide jätkudes on paratamatu 50 aasta jooksul rahvaarvu vähenemine miljoni inimeseni.
Otseste mõjudena annab vähenev laste arv end tunda aastatel 2010?2015, kui tööturule hakkab uute tulijatena tulema praeguse 23 000 inimese asemel vaid 11 000 inimest aastas. Sellele lisandub lähikümnendil veel ligi 2000 inimeseni aastas ulatuv väljaränne rikkamatesse riikidesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See kõik tähendab tööjõupuuduse kasvu, survet palgatõusuks, mis viib tööviljakuse ja majanduse konkurentsivõime vähenemiseni ja annab tagasilöögi riigi maksutuludele.
Taavi Veskimägi sõnul tuleb rahvastikutrendide valguses paratamatult suunata inimesi avalikust sektorist tootvale tööle. Elanikkonna vananemisega suureneb surve tervishoiukulude kasvuks.
Tööturule võiks rahandusministri hinnangul tuua rahvastiku vähenemise ja vananemise taustal leevendust pensionea tõstmine, töönädala pikendamine ning puhkuse lühendamine näiteks kahe nädalani. «Peame muutma tööjõuturgu paindlikumaks, et töötajate arvu suurendada,» rõhutas Veskimägi, kelle sõnul on sellised võimalused vaid võimalikud arenguvariandid mitmekümneaastases perspektiivis.