Kas madal hind on tarbija võit?

Lääneriikide eeskujul hakkab ka Eestis kujunema olukord, kus odavmüügi puhul on justkui hinnavõidus tarbija ja kasumivõidus odavpoe omanik (nt Lidl), kuid vahelülid tootjatest töötajateni õnnelikud pole.

Wal-Marti 1,39 miljoni töötaja (keda on sama palju kui Eesti elanikke!) rahulolematus on USAs legendaarne, aga nad on sunnitud leppima madalama palgaga ja peavad ületunnitöö osas suu kinni hoidma. See on üks koht, kust tekib poodi nn madal hind.

Teine madala hinna allikas on surve tootjatele. Tootjatel tuleb leppida minimaalse kasumiga ja seegi saab tulla vaid kvaliteedi arvel. Töörõõm paraku pikalt kõhtu ei täida.

Tootjal on valida: kas pigem hea toode või hea hind. Wal-Marti hankijad on tõstnud mässu ja näitavad kliendile, et kvaliteedi ja hinna vahel valitseb siiski teatud seos. Suured ketid saavadki soodsat hinda pakkuda tänu sellele, et nad suruvad suurte mahtude tõttu tootjate hinnad alla.

Kuidas see soodne hind saavutatakse? Toorainekulude vähendamine seab täiendava pressingu allhankijatele. Paraku on toorme hinna vähendamine teatud piirist allapoole üliraske. Eriti väiksemate tootjate, nt Eesti firmade puhul.

Tööjõukulude alandamise eesmärgil on paljud suurfirmad viinud oma tootmise üle odava tööjõu maadesse, nagu Hiina ja India. Ka Eestis on firmasid, kes valjuhäälselt räägivad, kuidas nad Hiinasse tehase rajavad. Suurt õnne see Lääne firmadele siiski toonud ei ole. Tõsi, Hiinas on keskmine töölise kuupalk 85 dollarit, mis on võrreldamatult väiksem kui Euroopas või USAs, kordades väiksem isegi Eesti keskmisest palgast.

Samas on Hiinas nagu seeni pärast vihma tekkimas uusi, lääne oskusteavet ära kasutavaid firmasid, kelle toodang on sama kvaliteetne kui Nokia, Toyota või Coca-Cola oma, kuid oluliselt odavam. Kvaliteetne sellepärast, et varem nad tootsidki nokiatele, toyotadele ja coca-coladele. Nüüd teevad ise ja brändi ?hinnakirves? on vahelt puudu. Aga homme on ka neil bränd. Nagu Korea Hyundai näiteks.

Äriprotsess on viimastel aastakümnetel muutunud vahen-dajavaenulikuks. Äritsükkel on tootja-jaotuskanal-tarbija. Uus muutus on see, et ta on ka tootjavaenulik. Tootjad on asunud selle vastu võitlema tööjõukulude vähendamisega, mille tulemusel on aga loodud Hiina näitel hoopis uusi konkurente, kes tahavad ise koduturgu valitseda. Suurfirmade impeeriumid meretagustel territooriumidel lagunevad.