Ida-Virumaa tõuseb tuhast

?See regioon on ja saab olema Eestis kõige kiiremini arenev piirkond,? rõhutas Ida-Virumaa maavanem Ago Silde eelmise nädala lõpul Jõhvis korduvalt. ?Inimeste arvu langus Ida-Virumaal on peatumas, Jõhvi ja selle ümbruse elanike arv kasvab.?

Ainuüksi Jõhvi linna investeeritakse avalikku ja erasektorisse kokku järgmise kolme aasta jooksul üle 2 mld krooni. See on kümme korda enam kui viimase paari-kolme aasta jooksul. Seega pole enam põhjust häbi tunda läänevirulaste ees, kes saavad endale 2,4 miljardit krooni maksva Kunda tselluloositehase.

Jõhvi investeeringutele lisanduvad veel rahapaigutused Sillamäe sadamasse, Narva ja Jõhvi tehnoparki ning elektrijaamadesse. Arvukatest väiksematest projektidest rääkimata.

?Siin on olnud kümme aastat nii palju probleeme, et tähelepanu on olnud muude asjadel,? valgustas SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik, kelle sõnul on kohalikud omavalitsused Ida-Virumaal seni pidanud tegelema sotsiaalsete probleemidega. ?Nüüd on tugevamalt luubi alla võetud nii tootmisettevõtete siiameelitamine kui ka jaluleaitamine.?

Veebruariks peab valmima Ida-Virumaa arengustrateegia, mille koostamisse on kaasatud suurem osa sealseid arvamusliidreid ja ärimehi, nii näiteks juhib Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov ettevõtluse arendamise töögruppi ja Silmet Grupi juht Tiit Vähi kuulub infrastruktuuri töögruppi.

?Siblimine, mis on alanud, käib kolme aasta pärast täie hooga,? on Tiit Vähi veendunud ? tema hinnangul on Ida-Virumaa kolme aasta pärast atraktiivsem kui praegu. ?Selleks on loomulikud eeldused ? ei ole paremat platsi kui Ida-Virumaa Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetuse arendamiseks.?

Aktiviseeruv äritegevus on hakanud kergitama kinnisvarahindu ? kui mõned aastad tagasi sai Sillamäel korraliku kolmetoalise korteri kätte 60 000 krooniga, siis täna tuleb välja käia juba 300 000 krooni.

ASi Silmet Kinnisvara juhatuse liikme Tõnis Seesmaa sõnul võivad Sillamäel korterite hinnad tõusta utoopilistesse kõrgustesse, kui elumaju kiiresti juurde ehitama ei hakata. ?Kolme-nelja aasta pärast ei jää siinsed hinnad palju maha Tartu hindadest.?

ASi SRV Kinnisvara projektijuhi Margus Mändmetsa sõnul on Ida-Virumaa kinnisvaraturul stardipositsioon tunduvalt madalam kui näiteks Tallinnas ? uusi elamuid pole peaaegu ehitatud. ?Kui sinna tuleb juurde töökohti, siis on inimestel vaja kusagil elada. Vaevalt, et liinitööline hakkab Tallinnast Sillamäele tööle käima.?

Laiemale avalikkusele suhteliselt tuntud Narva Tehnopargile on peagi konkurentsi pakkumas Jõhvi Tööstuspark ? esimene rentnik on alal juba tegutsemas, talvel tahavad sisse kolida veel kaks ettevõtet.

?Tööjõud on siin kvaliteetne ja odav,? rääkis SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik. ?Ida-Virumaa on ajalooliselt tööstuspiirkond. Siin on ressursse palju, tööjõud on haritud ja harjunud tehases tööd tegema.?

Tänaseks on Jõhvi Tööstuspargi arendamisega tegeletud umbes aasta, esimene leping sõlmiti juulis OÜga Roccal Trade, mis tegeleb metallkonstruktsioonide ja palkmajade tootmise ning ehitusega.

Roccal Trade?i juhatuse liikme ja omaniku Ervin Priivitsa sõnul on Ida-Virumaal palju kvaliteetset keskealist tööjõudu. ?Mulle tundub, et kohalikud venelased hakkavad aru saama ja tunnetavad Eestit mitte enam Venemaa osariigina, vaid oma koduna,? sõnas Priivits, kelle firmas töötavad peamiselt venelased. ?Siin on palju oskustöölisi, kes tahaksid pere juures olla ja ei taha Tallinnas tööl käia.?

Jõhvi Tööstuspargis leiavad vanas mäehariduskeskuse majas koha endale eelkõige tootmisettevõtted, alustades toiduainetööstusest ning lõpetades metalli- ja puidufirmadega.

Viimased ongi Kuusmiku hinnangul tööstusparki kõige sobilikumad.

?2005. aasta saab tööstuspargi jaoks olema murranguline aasta,? usub Kuusmik, kelle sõnul peetakse praegu läbirääkimisi umbes kümne ettevõttega ning järgmise viie aasta jooksul peaks tehnopark saama uueks koduks umbes 30 uuele ettevõttele.

Väike konkurents või nagistamine kahe Ida-Viru tööstuspargi vahel käib asja juurde.

Nii ei ennusta Narva MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro juht Aleksandr Brokk Jõhvis asuvale konkurendile siiski väga head põlve, vaid suhtub ettevõtmisesse pigem skeptiliselt.

?Ma ei usu, et seal midagi juhtub,? sõnas Brokk. ?On vaja alustada kohast, kus midagi on juba olemas,? viitas Brokk sellele, et Narva tööstuspark kujunes töötava nahatööstuse Nakro ümber.

Ida-Viru üks suurejoonelisemaid ehitusi käib praegu Sillamäe sadamas. Kõrghetkel vuras ehitusel ringi sada autot ning ehitamine käis ööpäev läbi.

?Siit ülevalt tundub nagu nukuvärk, aga tegelikult on kai päris pikk,? osutab ASi Silmet Kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesmaa jäätmehoidla ?katusel? seistes. ?Üks päev sadama ehitust maksab 1,5?2 miljonit krooni.?

Seoses Sillamäe sadamaga on räägitud ka Vene kapitali aktiivsemast liikumisest Eestisse. Seesmaa sõnul on Vene ärimeestele kasulik lisada viimane lisaväärtus Eestis, sest tegemist on Euroopa Liidu maaga. ?Lisaks on ta siin Moskva maksuameti käeulatusest väljas,? sõnas Seesmaa.

Maavanem Ago Silde sõnul plaanitakse paari aasta pärast lisaks kaubaveole panna käima reisilaevaliiklus Sillamäe ja Kotka vahel. ?Aga mis me teeme nende turistidega? Neile tuleb ju tegevust pakkuda,? viitas Silde sellele, et elavnemas on ka Peipsi põhjaranniku majanduselu.

Narva Tööstuspark Intec-Nakro kasvas ümber töötava nahatööstuse, ASi Nakro, mis Nõukogude ajal hõivas terve tänase tööstuspargi territooriumi.

?Viimased pool aastat on olnud väga kiire,? tõdes ASi Nakro ja Narva tööstuspargi juht Aleksander Brokk, kes on samuti veendunud, et asjad liiguvad Ida-Virumaal paremuse poole. ?Jaa, muidugi!?

Oma valdusi pimedusevarjus näidates viipas ta pidevalt käega, selgitades kuhu üks või teine ettevõte varsti end sisse seab. Broki jaoks on tehnopark tuttav nagu viis sõrme ? tühjades, pimedates ja suurtes tehaseruumides leiab Brokk ilmeksimatult kiiresti elektrilüliti ning mõõdab samme ka enne lülitini jõudmist sama tempokalt kui väljas tänavavalgustuslampide valgel.

?Siin oli enne must lagi, tumerohelised sambad, nagu vanglas,? seletas Brokk ühes tühjas ruumis, kus parasjagu käis remont, seadmaks korda 5000m2 pinda elektroonikatööstusele. ?Nad ütlesid, et tahavad siia tuua 200 inimest ja rohkem. Võib-olla see on ainult jutt.?

Praegu tegutseb Narva tööstuspargis 28 ettevõtet, tööd saab üle 500 inimese ning uusi töökohti on tänavu juurde tulnud saja ringis.

Eelmisel nädalal esines Ida-Viru maavanem Ago Silde ETVs avaldusega, milles viitas, et Narva plaanivad oma tootmise kolida elektroonikatehas AS Elcoteq ja kangatootja AS Baltex 2000.

Reedel lükkas Silde aga oma sellise arvamuse ümber, öeldes, et ta oli vaid soovitanud ettevõtetel kiirustada, et nad oma tootmise kolimisega hiljaks ei jääks. Mitteametlikult on mitmed allikad tunnistanud, et nii Elcoteqi kui ka Baltexi plaan kolida Narva tööstuspargi territooriumile on kindel ning tootmise ümberviimine vaid aja küsimus. Nii on Soome elektroonikahiiglane Elcoteq seal ruumidki juba välja vaadanud.

Börsifirmana jääb AS Elcoteq seni veel kidakeelseks ? ettevõttel pole kindlaid plaane laienemiseks, kuid samas hoitakse silma peal Narva kinnisvaraturul.

Napisõnaliseks jäi sel nädalal ka ASi Baltex 2000 juht Meelis Virkebau: ?Tootmine võiks olla seal, kus on väljaõppinud tööjõud ning tuleviku seisukohast seda toetav kutseõppekeskus.? Varem on ta tunnistanud, et ettevõtte tootmispool tuleb Tallinnast 3?5 aasta jooksul välja viia ning ühe kohana on mainitud Ida-Virumaad.

2010. aastal peab valmis saama uus sild üle Narva jõe, mis peaks hakkama läbi laskma kuni 1200 veoautot päevas.

Kui tänavu on Narva silda ületanud 400 000 sõidukit, neist 70 000 veoautod, siis prognooside kohaselt peab 2010. aastal uut silda ületama ainuüksi 450 000 veoautot aastas. See teeb umbes 1200 veoautot ööpäevas ning maavalitsuse andmetel on Sillamäe sadama osa neist umbes kaks kolmandikku.

?Narva jõe peal puutuvad kokku kaks suurt tolliliitu, tegelikult läheb see ühendustee Eesti suuruselt kolmanda linna raekoja platsilt üle,? kommenteeris Silmet Grupi juht Tiit Vähi. ?Selge on see, et kui kaubavool suureneb, siis neid mahtusid ei ole võimalik enam suunata üle Narva Peetri platsi.?

Lisaks 1200 veoautole hakkavad piiri ületama veel turistid, bussid ja sõiduautod.

Investeeringuid on hetkel sillaehitusse planeeritud maksimaalselt 700 miljonit krooni.