Elektrituru visioonid tegelikkuseks

Sama selge on aga ka see, et Narva jaamade kõrvale peab tekkima teisi elektrienergiatootjaid, mis hajutaksid ja mitmekesistaksid elektritootmist ning võimaldaksid efektiivsemalt kasutada energiasüsteemi. Praegu on uute soojuse ja elektri koostootmisjaamade rajamine pidurdunud.

Niisiis tuleb meil elektrituru raamistik ümber kujundada. Elektriturgude toimimispõhimõtted arenevad edasi kogu maailmas. Seejuures on pea kõikjal selgunud, et turgu ei saa avada näiteks sideturuga samadel alustel: elektrit on vaja toota, indikatsiooni uute jaamade ehitamiseks turumudel ei anna. Sellest tulenevalt jõustus 2003 Euroopa Liidus uus elektrituru direktiiv, kus pööratakse suuremat tähelepanu ka varustuskindluse tagamisele avatud turul. Tänaseks on energeetika töögrupp heaks kiitnud uue elektri varustuskindluse direktiivi eelnõu, mis annab liikmesriikidele uusi võimalusi elektrituru arendamiseks.

Seega on lisaks turumehhanismide valikule vaja elektrienergia varustuskindluse aspektist määratleda, milline peaks olema erinevate energiaallikate ja ka võimaliku importelektri roll elektriturul. Riigikogus menetletav kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 sätestab eesmärkidena, et 2010. a suureneb taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia osakaal vähemalt 5,1%ni Eesti brutotarbimisest (praegu 0,5%); 2020 suureneb elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektrienergia 20%ni (13%). Samas tõdetakse, et kuigi need sammud vähendavad oluliselt põlevkivienergeetika osakaalu (praegu 92%), jääb põlevkivi kindlaks alternatiiviks veel pikaks ajaks.

Riiklikel arengukavadel on tendents unustusse vajuda. Seega oleks vaja fikseerida seadustes, et uute ja senisest efektiivsemate ning keskkonnasõbralikemate tootjate jaoks on turul oma ni??, kuhu nad saavad toodangut müüa.

Fikseeritud turuni?iga elektrituru kontseptsioon annaks selge signaali ja vajaliku kindlustunde uute jaamade tekkeks ning pakuks lahenduse ka pidevatele vaidlustele kohustusliku taastuvelektri (ka koostoodetud elektri) kokkuostuhinna üle ? kujunev kokkuostuhind peab tekitama investorite mõõduka huvi ilma tarbija elektrihinda ning elektrisüsteemi talitlust halvamata.

Taastuvelektri ja koostoodetud elektri arengut toetavad seadustäiendused on koostöös turuosalistega ministeeriumis koostamisel. Sellist kontseptsiooni toetab ka Riigikogus menetletav elektrituruseaduse muudatus, mille kohaselt peavad elektrimüüjad hakkama arvetel näitama, millistest energiaallikatest on elektrienergia toodetud ja millised on tootmisega seotud heitmed.

Uus lähenemine nõuab veel põhjalikku analüüsi, kuid üht võib kinnitada: riiklik suund energiatootmise nüüdisajastamiseks, taastuvelektri ja koostootmisjaamade juurutamiseks ning energiasüsteemi efektiivsuse tõstmiseks pole lihtsalt visioon, vaid praktiline eesmärk.

Autor: Frank Õim