Kui näiteks 1989. aastal viidi Eestist idapiiri taha umbes 560 000 siga, siis vahepealse aja jooksul on numbrid tuhandeid kordi vähenenud, kirjutab Postimees.

Kõige napim oli eksport kümmekond aastat hiljem, kui Eestist läks idanaabri juurde vaid 600 kilogrammi sealiha ehk kümmekond looma.

Rakvere Maarahva Liidu juhi Ülo Niisukese sõnul on huvi Eesti liha vastu teisel pool piiri suur, sest värskest sealihast on seal puudus. Nii said Lääne-Virumaa seakasvatajad endale partneriks Kingissepa Lihakombinaadi, kes ootab uuel aastal Eestist üle päeva koormat 100 loomaga. «Vajadus oleks isegi suurem, kuid sellised normid kirjutati neile Moskvast ette,» märkis ta.

Aastas jõuaks sellisel juhul Venemaale 18 000 looma ehk ligi 2000 tonni liha eluskaalu arvestuses. Selle aasta üheksa kuuga võrreldes on see ligi 125 korda enam.

Lääne-Virumaa ühe suurima seakasvataja AS Vinimexi juhataja Ants Ossipi sõnul on Venemaalt saadav hind Eesti kokkuostuhindadest märkimisväärselt parem, kuid ta ei soostunud täpseid numbreid avalikustama. Kasu ei nulli ka tõsiasi, et loomad tuleb farmeritel oma kuludega Venemaale viia.

Samas tunnistas Niisuke eelmisel nädalal pärast kohtumist Venemaa partneritega, et loomakasvatajate huvi on lisaks paremale hinnale ka siinsetele tööstustele väikse ninanipsu mängimine, sest viimased ei taha seakasvatajate muredest aru saada.

Ossipi sõnul on värske liha nappusel Venemaal ja eriti Leningradi rajoonis mitu põhjust, millest üks on tõsiasi, et nõukogude ajal rajati kõik suuremad sigalad Eestisse ning siit viidi kaup sinna. «Seal ei ole toimunud ka meie moodi erastamist ning paljud seakasvatused on kiratsema jäänud või oma tegevuse sootuks lõpetanud,» rääkis ta.