Statistikaamet on kahel järjestikusel päeval avaldanud positiivseid majandusnäitajaid. Sisemajanduse kogutoodang kasvas kolmandas kvartalis 6,2 protsendi võrra, mis on tervelt protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta tagasi. Eile saime teada, et inflatsioon on meil praegu kolme aasta kiireim ehk 4,7 protsenti.

Kui oodatust kiirem majanduskasv rõõmustab meid kõiki pole inflatsiooni osas paljud minuga ilmselt nõus. Ega esimese hooga poleks isegi, aga kui arvestada neid kahte näitajat koos üldise pildiga nii Eestis kui ka väljaspool seda, siis arvan, et see on pigem positiivne kui negatiivne. Arvan, et palju halvem oleks taoline olukord, kus majandus kasvaks kiiresti, aga inflatsioon oleks madal. Ma ise ei kujutan taolise olukorra kujunemist vaid siis, kui kohalikule turule tuleks massiivselt välisfirmasid, kes paiskaks müügile dumpinghindadega kaupa.

Tegelikut on taoline oht isegi olemas, kui järgmisel aastal tuleb kauaoodatud Saksa jaekett Lidl, kes kõigi eelduste kohaselt peaks hinnad alla suruma. Kui aga täna oleks inflatsioon nullilähedane, nagu see oli aasta tagasi ja selle aasta alguses, siis võiks taoline olukord endaga kaasa tuua deflatsiooniohu, mis pärsiks ettevõtluskeskkonda päris tublisti.

Kui Euroopa Liiduga liitumise järgset inflatsiooni kiirenemist poleks tulnud, oleks Eesti majandus seisnud tugeva pähkli ees. Keskpangal rahapoliitika kujundamisel praktiliselt mingeid hoobasid ei ole. Tõsi, meie õnn, et Euroopa majanduskasv on aeglane ning Euroopa Keskpanga baasintressile on surve pigem alla, mitte üles. Üleeile teatas investeerimispank Goldman Sachs, et baasintress langeb järgmisel aastal koguni 1,5 protsendile, mis elavdab tõenäoliselt meie majandust. See aga tähendab, et inflatsiooni aeglustumist tõenäoliselt ei tule. Loodetavasti annab intressimäärade alandamine lõpuks soovitud impulsi Euroopa majandusele.