• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtmeta telefon vähendab jalavaeva

    Et muuta enda elu lihtsamaks ja Murphy oma keerulisemaks, tuleks soetada juhtmeta telefoni, millega saab vabalt ringi liikuda.
    Juhtmeta ehk DECT-telefon sobib hästi nii koju kui ka kontorisse. Selleks, et telefoni aku kaua vastu peaks, ei tohi toru pärast rääkimist pesasse tagasi panna, sest aku hakkab end siis kohe laadima. Igaõhtune või koguni iga kõne järgne telefoni laadimine kurnab aga akut põhjalikult. Seetõttu tuleb telefoni laadida nii tihti kui vajalik, kuid nii harva kui võimalik.
    Juhtmeta telefonide kõneaeg pärast aku laadimist on vähemalt 10 tundi ja ooteaeg 100 tundi. Pärast telefoni ostmist peaks akut esimest korda laadima 6?12 tundi. Kui aga ooteaeg hakkab ajapikku lühikeseks jääma, tuleb akut vahetada.
    Juhtmeta telefoni tasub eelistada eelkõige mugavuse pärast. Kui on suurem perekond ja maja, võib ühes baasjaamas olla kuni neli telefonitoru, millega omavahel rääkida. Ükskõik, kes helina peale toru võtab ? kõne saab edasi suunata sellele, keda helistaja küsib. See on nagu kodune telefonikeskjaam.
    Juhtmeta telefoni teine suur eelis on see, et kõnelemise ajal saab ringi käia. Majas võib toruga liikuda 30?40 meetrit, aga kui baasjaam asub näiteks aknalaual, saab õues toruga kõndida 250?300 meetri kaugusele. Parem on levi puumajades, kehvem kivi- ja raudbetoonmajades.
    Kui tavatelefonide müük on püsinud samal tasemel, siis juhtmeta aparaatide müük kasvab. Nende hinnad ulatuvad 800 kroonist 4000 kroonini. Hind sõltub eelkõige funktsioonidest, aga ka disainist. Lihtsaimal telefonil on 10 numbri mälu ja viimase valitud numbri kordus. Paljudel on sissehelistaja numbri näit, kallimatel ka automaatvastuvõtja. Kui Ameerikas on automaatvastuvõtja pea igas kodus, siis eestlased tavaliselt võõristavad seda aparaati.
    Kallimatel telefonidel lisanduvad häälvalimine, polüfoonilised helinad, vibroalarm. Mõnedel telefonidel saavad toru ja baasjaam omavahel suhelda. Mõnele telefonile võib ise nimed sisse lugeda. Siis reageerib telefon kindla inimese helistamise peale nimeliselt, öeldes näiteks: ?Mati helistab.?
    Üheks juhtmeta telefoni lisavõimaluseks on n-ö beebivalvur, mis lubab teise toru abil jälgida, kas pisike laps magab või on juba ärganud. Helistades teisele telefonile, mis asub magava lapse juures, ei helise telefon, vaid võtab kõne automaatselt vastu ja niimoodi saab kuulata, kuidas magamine edeneb.
    Teine juhtmeta telefoni uus lisafunktsionaalsus on raadiosaatja ehk n-ö walkie-talkie. Uuemad Siemensi mudelid, näiteks S440, võimaldavad kasutada kaht telefonitoru omavahel suhtlemiseks, ilma et baasjaam oleks käepärast. Kui tavaline leviala ühe baasjaama piires on kuni 300 meetrit, siis siin suhtlevad kaks telefonitoru omavahel ilma baasjaamata samuti kuni 300 meetri kaugusel.
    Kui majast kaob vool, siis ei tööta ei torud ega baasjaam. Sellepärast toodab Panasonic näiteks sellist komplekti, kuhu kuuluvad nii juhtmeta telefon kui ka tavaline juhtmega aparaat. Alati võiks paralleelselt juhtmeta telefoniga kasutada kodus ka juhtmega telefoni ? nii on tagatud telefoniühendus voolukatkestuste korral. Kui lähete paariks nädalaks puhkusele või telefoni pikemat aega ei kasuta, on samuti mõistlik telefon vooluvõrgust eemaldada, et võimalik äike ei kahjustaks aparaati.
    Viimastel aastatel on eri tootjad aina enam hakanud tegema selliseid juhtmeta telefone, mille toru suudab suhelda ka teiste firmade baasjaamadega. Sel juhul peab pakendil, torul ja alusel olema kiri GAP Compatible.
    Autor: Heigo Ensling
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.