• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaupade läbivalgustamine lisab transpordil turvalisust

    Samuti on oluline kirja panna saaja täpsed kontaktandmed, et vajadusel kiiresti temaga ühendust võtta.
    Läbivalgustusel paistavad ohtlikud igasugused mikroskeemid, juhtmekerad, objektid, millest gammakiirgus läbi ei lähe, näiteks paksust metallist esemed, relvakujulised esemed.
    Detsembri alguses toimus Tallinna lennujaama kaubateeninduskeskuses turvaintsident, kus kaupade lennueelset julgestuskontrolli teostav töötaja peatas kaubasaadetise, mis paistis arvutiekraanilt nagu lõhkeseadeldis.
    Pommirühm tegi kindlaks, et tegu on siiski elektroonilise mõõteseadmega.
    Pärast turvameetmete tõhustamist lennunduses on terroristid kolinud nõrgemate turvameetmetega transpordivaldkondadesse. Turvameetmete rakendamine on üks asi, pidev täiendamine ja kõrge turvalisuse säilitamine aga hoopis raskem ülesanne.
    Julgestusprogrammi kohaselt on kõik Tallinna lennujaamas tegutsevad ettevõtted kohustatud teostama kõigile väljuvatele lennusaadetistele julgestuskontrolli. Samas ei saa karistada neid, kes seda ei tee. Olukord, kus puudub seadusandlik baas, tekitab anarhistliku karistamatuse õhkkonna.
    Eesti tsiviillennunduse riiklik julgestusprogramm ei räägi kauba saatjatest, regulaaragentidest ega lennukauba käsitlejatest. Kogu vastutus ja sellega kaasnevad õigused pannakse lennuettevõtjate ehk lennukompaniide õlgadele.
    Samas puudub lennuametil õigus teha ettekirjutusi Eestis mitteresideeruvale lennufirmale, sest puuduvad seadused. Teadaolevalt on ainult mõni üksik Eestis opereeriv lennufirma nõudnud regulaaragendilt ja/või kaubakäsitlejalt lennueelsete turvakontrollimeetmete rakendamist.
    Mujal maailmas kehtib lennukompanii jaoks turvaline kaubasaatja kontseptsioon, kus kaubakäsitleja vastutab lennukompanii eest, regulaaragent kaubakäsitleja ees.
    Vastavad nõuded ja protseduurid on kirjeldatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ja Euroopa tsiviillennunduskongressi (ECAC) dokumentides. Samas tuleb tõdeda, et kõik rahvusvahelised regulatsioonid peavad toetuma Eesti seadustele.
    Eesti on väike ja kõik tunnevad üksteist, milleks selline bürokraatia ja lisatöö, kõlab levinud vastuargument. Hetkel on lahendusvariante vähe. Üks reaalsemaid: kõik saadetised tuleb enne lennukisse laadimist läbi valgustada. Protseduur ise ei võta kaua aega ? läbivalgustamise kiirus on 12 meetrit minutis, millele lisandub aeg, mis kulub turvakontrolli teostaval isikul kaubadokumentide markeerimiseks.
    Eestis puudus enne 1. maid seadusandlik baas, mis reguleerib, kes, millal ja kuidas peaks läbi viima lennueelset julgestuskontrolli. Eesti on liitunud nii Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga (ICAO) kui ka alla kirjutanud Euroopa tsiviillennunduskongressi dokumentidele, mis kohustavad Eestit välja töötama oma seadused seoses julgestusega.
    Hetkeseisuga reguleerib Eesti lennueelset julgestust ainult Eesti tsiviillennunduse riiklik julgestusprogramm ning Tallinna lennujaama ja lennuameti kinnitatud julgestusprogramm.
    Päikesekiir pimeduses oli Euroopa Ühenduse saabudes automaatselt rakendunud määrus, mis kehtestab üldised tsiviillennunduse julgeolekureeglid.
    See määratleb üldised nõuded, kuidas tagada lennueelne turvalisus. Aga ikkagi julgen väita, et ka see dokument ripub õhus, sest puuduvad Eesti Vabariigi vastavad seadused ja määrused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.