- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaba tarkvara loob kasutajale strateegilise eelise
Kindlasti on paljud kuulnud nimesid Linux ja Open-Office ning küllap on kõrvu jäänud, et need on tasuta. Maailmas leidub hulgaliselt tarkvara, mida saab näiteks internetist laadida ja arvutisse paigaldada ning selle eest ei pea kellelegi maksma. Samas teavad vähesed, mis eeliseid peale odavama hinna tasuta tarkvaratooted endas peidavad.
Vaba tarkvara ei tähenda ainult seda, et teda saab tasuta kätte. Ja pealegi päris tasuta pole siin maailmas midagi: teie süsteemi töös hoidvatele patsiga poistele tuleb ikka maksta. Vaba tarkvara tähendab eelkõige täielikku kontrolli kasutatava tarkvara üle ning iga tasuta kättesaadav tarkvaratükk ei ole veel ilmtingimata vaba tarkvara.
Nendest kuuest omadusest on strateegilises plaanis tähtsaim ligipääs tarkvara lähtetekstile. See on keel, milles programmeerija on tarkvara kirjutanud, lähtetekst on erialaste teadmistega inimesele loetav ja mõistetav. Lähtetekst on kui programmi ehitusprojekt ega ole otse arvutis käivitatav: kasutusvalmis tarkvara saamiseks teisendatakse see eelnevalt arvuti jaoks mõistetavaks nn masinkoodiks. Viimast on inimesel peaaegu võimatu lugeda ja muuta.
Masinkoodi sellistest omadustest tingituna saab ilma lähtetekstideta tarkvara täiendada ja parandada vaid selle tootja, seevastu vaba tarkvara puhul on vaja vaid sobivate erialaste teadmistega inimest. Seega on vaba tarkvara probleemide puhul abi saamise võimalusi tunduvalt rohkem ja vajalikud tööd saab kas või ise ära teha (eeldades, et asutuses on vajalik kompetents olemas). Ka on vaba tarkvara võimalik auditeerida, kui selle usaldusväärsuses tekib kahtlusi. Lähteteksti olemasolu kaitseb teid ka pealesunnitud tarkvara ja riistvara uuenduste eest: kui tootja lõpetab vana versiooni toetamise ja uuendused lähevad üle mõistuse kulukaks, võite palgata sobiva isiku või firma vana versiooni elus hoidma, kuni selle väljavahetamine on majanduslikult põhjendatud.
Mitte ükski eelnev argument ei kaalu aga üles kindlust, et teie valitud tarkvara on üldse võimalik edasi kasutada. Viimane oht on kõige reaalsem just väiksemate tarkvarafirmade puhul, kes mõne aasta möödudes on võib-olla tegevuse lõpetanud ning teie suure vaevaga kogutud ja arvutisse sisestatud andmeid on pea võimatu mõnda teise programmi üle viia.
See probleem ei ole kaugeltki mitte teoreetiline: pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis hulk erinevaid raamatupidamisprogramme, millest tänaseks on jäänud järele vaid kolm-neli suuremat. Tegevuse lõpetanud firmade tooteid kasutanud kliendid leidsid end pahatihti lõhkise küna eest, sest raamatupidamisprogrammi tuli hakata vahetama. Kuna kõigi andmete käsitsi ümberkandmine oleks olnud väga kulukas töö, oli enamik neist sunnitud hoidma vana versiooni paralleelselt käigus, kuni seal leiduvad andmed lõpuks moraalselt vananesid. Raamatupidamisandmeid saab õnneks töödelda aasta kaupa, seetõttu oli võimalik sellist mudelit kasutada.
Aga mis juhtub siis, kui firma tööks on vaja kõiki programmis leiduvaid andmeid, mitte ainult viimast aastat? Selle ohu eest ei ole kaitstud ka suurte ja tuntud firmade tooteid kasutavad kliendid, kuna suurfirmal võib lihtsalt kaduda huvi konkreetset toodet edasi arendada, vaba tarkvara puhul on jällegi võimalik vajadusel kontroll enda kätte võtta.
Loomulikult ei ole vaba tarkvara võimalik kasutada absoluutselt kõigi funktsioonide täitmiseks: teile vajalikku tarkvaratoodet ei pruugi vaba tarkvara maailmas eksisteeridagi. Samas annab ka vaba tarkvara osaline kasutamine tuntava strateegilise eelise. q
Autor: Antti Andreimann
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele