Vaba tarkvara loob kasutajale strateegilise eelise

Kindlasti on paljud kuulnud nimesid Linux ja Open-Office ning küllap on kõrvu jäänud, et need on tasuta. Maailmas leidub hulgaliselt tarkvara, mida saab näiteks internetist laadida ja arvutisse paigaldada ning selle eest ei pea kellelegi maksma. Samas teavad vähesed, mis eeliseid peale odavama hinna tasuta tarkvaratooted endas peidavad.

Vaba tarkvara ei tähenda ainult seda, et teda saab tasuta kätte. Ja pealegi päris tasuta pole siin maailmas midagi: teie süsteemi töös hoidvatele patsiga poistele tuleb ikka maksta. Vaba tarkvara tähendab eelkõige täielikku kontrolli kasutatava tarkvara üle ning iga tasuta kättesaadav tarkvaratükk ei ole veel ilmtingimata vaba tarkvara.

Nendest kuuest omadusest on strateegilises plaanis tähtsaim ligipääs tarkvara lähtetekstile. See on keel, milles programmeerija on tarkvara kirjutanud, lähtetekst on erialaste teadmistega inimesele loetav ja mõistetav. Lähtetekst on kui programmi ehitusprojekt ega ole otse arvutis käivitatav: kasutusvalmis tarkvara saamiseks teisendatakse see eelnevalt arvuti jaoks mõistetavaks nn masinkoodiks. Viimast on inimesel peaaegu võimatu lugeda ja muuta.

Masinkoodi sellistest omadustest tingituna saab ilma lähtetekstideta tarkvara täiendada ja parandada vaid selle tootja, seevastu vaba tarkvara puhul on vaja vaid sobivate erialaste teadmistega inimest. Seega on vaba tarkvara probleemide puhul abi saamise võimalusi tunduvalt rohkem ja vajalikud tööd saab kas või ise ära teha (eeldades, et asutuses on vajalik kompetents olemas). Ka on vaba tarkvara võimalik auditeerida, kui selle usaldusväärsuses tekib kahtlusi. Lähteteksti olemasolu kaitseb teid ka pealesunnitud tarkvara ja riistvara uuenduste eest: kui tootja lõpetab vana versiooni toetamise ja uuendused lähevad üle mõistuse kulukaks, võite palgata sobiva isiku või firma vana versiooni elus hoidma, kuni selle väljavahetamine on majanduslikult põhjendatud.

Mitte ükski eelnev argument ei kaalu aga üles kindlust, et teie valitud tarkvara on üldse võimalik edasi kasutada. Viimane oht on kõige reaalsem just väiksemate tarkvarafirmade puhul, kes mõne aasta möödudes on võib-olla tegevuse lõpetanud ning teie suure vaevaga kogutud ja arvutisse sisestatud andmeid on pea võimatu mõnda teise programmi üle viia.

See probleem ei ole kaugeltki mitte teoreetiline: pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis hulk erinevaid raamatupidamisprogramme, millest tänaseks on jäänud järele vaid kolm-neli suuremat. Tegevuse lõpetanud firmade tooteid kasutanud kliendid leidsid end pahatihti lõhkise küna eest, sest raamatupidamisprogrammi tuli hakata vahetama. Kuna kõigi andmete käsitsi ümberkandmine oleks olnud väga kulukas töö, oli enamik neist sunnitud hoidma vana versiooni paralleelselt käigus, kuni seal leiduvad andmed lõpuks moraalselt vananesid. Raamatupidamisandmeid saab õnneks töödelda aasta kaupa, seetõttu oli võimalik sellist mudelit kasutada.

Aga mis juhtub siis, kui firma tööks on vaja kõiki programmis leiduvaid andmeid, mitte ainult viimast aastat? Selle ohu eest ei ole kaitstud ka suurte ja tuntud firmade tooteid kasutavad kliendid, kuna suurfirmal võib lihtsalt kaduda huvi konkreetset toodet edasi arendada, vaba tarkvara puhul on jällegi võimalik vajadusel kontroll enda kätte võtta.

Loomulikult ei ole vaba tarkvara võimalik kasutada absoluutselt kõigi funktsioonide täitmiseks: teile vajalikku tarkvaratoodet ei pruugi vaba tarkvara maailmas eksisteeridagi. Samas annab ka vaba tarkvara osaline kasutamine tuntava strateegilise eelise. q

Autor: Antti Andreimann