• OMX Baltic0,04%318,02
  • OMX Riga−0,81%957,31
  • OMX Tallinn−0,1%2 203,62
  • OMX Vilnius0,13%1 499,87
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,37%10 698,57
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,97
  • OMX Baltic0,04%318,02
  • OMX Riga−0,81%957,31
  • OMX Tallinn−0,1%2 203,62
  • OMX Vilnius0,13%1 499,87
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,37%10 698,57
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,97
Kindlasti on paljud kuulnud nimesid Linux ja Open-Office ning küllap on kõrvu jäänud, et need on tasuta. Maailmas leidub hulgaliselt tarkvara, mida saab näiteks internetist laadida ja arvutisse paigaldada ning selle eest ei pea kellelegi maksma. Samas teavad vähesed, mis eeliseid peale odavama hinna tasuta tarkvaratooted endas peidavad.
Vaba tarkvara ei tähenda ainult seda, et teda saab tasuta kätte. Ja pealegi päris tasuta pole siin maailmas midagi: teie süsteemi töös hoidvatele patsiga poistele tuleb ikka maksta. Vaba tarkvara tähendab eelkõige täielikku kontrolli kasutatava tarkvara üle ning iga tasuta kättesaadav tarkvaratükk ei ole veel ilmtingimata vaba tarkvara.
Nendest kuuest omadusest on strateegilises plaanis tähtsaim ligipääs tarkvara lähtetekstile. See on keel, milles programmeerija on tarkvara kirjutanud, lähtetekst on erialaste teadmistega inimesele loetav ja mõistetav. Lähtetekst on kui programmi ehitusprojekt ega ole otse arvutis käivitatav: kasutusvalmis tarkvara saamiseks teisendatakse see eelnevalt arvuti jaoks mõistetavaks nn masinkoodiks. Viimast on inimesel peaaegu võimatu lugeda ja muuta.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele