• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unenäoline valgus taevas

    Iga kui pimedamal ajal üleval olla, näeb selge ilmaga taevas igasugu asju. Paar sügist tagasi Oulu linnas sattusin taevast virmalisi vaatama. Et olin hispaanlaste ja sakslaste seltskonnas, siis nemad ainult vaatasid ammuli sui ega osanud asjast suurt midagi arvata. Siis rääkisin neile paar lugu, mida ma teadma juhtusin.
    Esimese jutustatud loo pealkiri võiks kõlada nii - soldat lühendab küünlakuu.
    Läinud üks soldat kroonust kodu käima. Kõndis, mis ta kõndis, jõudis õhtu kätte ja väsis ära. Tulnud üks maja vastu, soldat läinud sisse ja küsinud öömaja, mida talle ka lubati. Peremees tegi tagatuppa aseme ja ütles: ?Heida siia magama, et sa eestoas teistele tüliks ega jalus ei oleks.?
    Soldat polnud veel magama jäänud, kui üksteist noort meest tuppa tulnud lisaks vanale peremehele. Siis tulid kõik kaksteist tagatuppa, puumõõgad käes. Tagatoas oli üks väikene potikene mingisuguse vedela kraamiga ja kõik läksid sinna poti juurde ja kastsid oma näpuotsa sinna sisse. Ja selle peale läksid nad kohe viuh ja viuh aknast välja. Soldat pani seda imeks ja läks akna peale vaatama, kuhu nad siis läinud, ja nägi, et nad kõik olid üles taeva peale läinud ja seal taplema hakkasid, nii et valgusejutid taga, mida meie mõnikord virmaliste vehklemisena näeme.
    Soldat seda nähes pannud ennast ka ruttu riidesse, võtnud oma mõõga, kastnud oma näpu ka sinna potti ja läinud välja nende järel ja vaata imet ? soldatil olnud ka see võimus, et ta üles taeva alla nende hulka saanud. Soldat hakanud oma raudmõõgaga taplema. Küll tulnud need kaksteist meest kõik tema kallale ja tahtnud teda surnuks lüüa, aga soldat keerutas oma raudmõõgaga kolm-neli ringi ja löönud mitmel käed otsast maha. Selle peale põgenenud need kaksteist meest soldati eest ära. Soldat läinud tagasi jälle oma öökorterisse. Hommikul riielnud majaperemees küll temaga: ?Meie olime puumõõkadega ja sina tulid raudmõõgaga. Ega puumõõk siis mingi tapmisriist ei ole.?
    Sellepärast on küünlakuu tänapäevani kõige lühem, et soldat teda kõige enam oma mõõgaga haavas.
    Taevaste asjade pilkamise eest karistatakse karmilt. Igaüks teab vist seda, et sõrmega ei tohi kuud näidata, sest sõrm kuivab ära. Virmaliste veheldes keelati varem isegi suuremat lärmi teha. Ühes Juhan Aikio räägitud lapi muinasjutus kahest vennast aga hakkab ennasttäis vend päikest, kuud ja tähti pilkama. Sellest sünnib igasuguseid õnnetusi, millest ta õppust ei võta. Kui virmalised hakkasid vehklema, siis võttis noorem joiata:
    Virmalised jooksevad, lip, lip, lip,rasvad suus, lip, lip, lip,vasar otsa ees, lip, lip, lip,kirves seljas, lip, lip, lip
    Ta vend keelas teda, aga ta hakkas ikka kõvemini joigama. Siis hakkasid virmalised hirmus tugevasti vehkima, nii et ragisesid vastu lund nagu vastu kõva nahka. Vanem ronis kummuli ree alla, aga virmalised lõid noorema maha ja põletasid ta kasuka ära. Siis sõitis vanem edasi raske meele ja leinas südamega oma venna pärast.
    Sellepärast on praegugi vanade laplaste hulgas selline usk: ei tohi võtta virmalisi pilgata, et virmalised tigedaks ei saaks ega sind ära ei võtaks ega põletaks. Selle poisi surnukehagi läks kaduma.
    Füüsikaliselt vaadates on virmalised seotud päikesetuulega: Päikese pinnalt eraldub peamiselt elektronidest ja prootonitest koosnevat plasmat. Kuigi päikesetuulega liigub Päikese pinnalt eemale palju energiat, jõuab Maani sellest vaid üsna tühine osa, mis soodsatel tingimustel võib tekitada virmalisi.
    Päikesetuul on küll pidev, aga selles tuleb ette tugevamaid puhanguid ja lausa tormegi. Maa läheduses on päikesetuule kiirus umbes 400 kilomeetrit sekundis, tormide ajal võib see ulatuda 1000 kilomeetrini sekundis. Päikesetuule eest kaitseb Maad magnetväli, mis hajutab Päikeselt tulevaid osakesi. Need leiavad oma tee atmosfääri nimelt polaaraladel: virmalisi on näha peale põhjaalade äärmises lõunas, st Antarktikas ja selle naabruses.
    Virmalised sünnivad kõige sagedamini maapinnast ligikaudu 110?250 kilomeetri kõrgusel, kus atmosfääriosakesed ergastuvad. Virmaliste erinevad värvid tekivad ergastatud hapniku ja lämmastiku molekulide ning aatomite kiirgamisel. Rohelisi virmalisi on näha siis, kui kiirgavad hapniku molekulid, punaseid, siniseid ja lillasid seevastu tekitavad kiirgavad lämmastiku molekulid. Tumepunast värvust näeme, kui väga kõrgel hõredas atmosfääris kiirgab atomaarne hapnik.
    Kuigi Eesti asub küllaltki kaugel põhjas, on virmalisi meil näha võrdlemisi harva. Seda seetõttu, et magnetpõhjapoolus ei lange põhjanabaga kokku, vaid paikneb hoopis Kanada arktilises saarestikus. Seetõttu on Montreali kandis virmalised näha sama hästi kui Lapimaal ja Floridaski sama hästi kui Eestis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Euroopa rohepöörde juhi kriitika vihastas Eesti tööstureid: see on küüniline ja elukauge
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutav juhtiv asepresident Frans Timmermans kritiseeris, et Eestis ei peaks alati puitu pelletiteks lõikuma ning ahju ajama, selle asemel tuleks luua kõrgemat väärtust ning oma väärtuslikke metsi hoida. Frans Timmermansi väljaütlemine ärritas selgelt siinset taastuvenergia koda ning metsa- ja puidutööstuse liitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.