Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärandvara valdaja ei pruugi olla kinnisvara omanik
On juhtumeid, kus kinnisvara on jäänud näiteks lesele, kes on koos valduse ülevõtmise või edasise kasutamisega pärandi juba vastu võtnud. Vormistamata on aga jäänud pärimistunnistus, samuti ei ole end omanikuks registreeritud. Kui aga tekib vajadus varaga tehinguid teha, selgub, et justkui ei oldagi omanik. Vältimaks hilisemaid probleeme tuleb lähedase surma puhul kindlasti ühendust võtta elukohajärgse notariga vajalike detailide selgitamiseks.
Pärida on võimalik seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi.
Eestis kehtib nn aktiivne pärandi vastuvõtmise süsteem, kus pärandaja õigused ja kohustused ei lähe pärijatele üle pärandaja surma hetkest automaatselt, vaid need lähevad üle alles siis, kui pärija või pärijad on pärandi vastu võtnud. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb pöörduda pärandaja elukohajärgse notari poole, kes pärija poolt esitatud andmete põhjal koostab ning tõestab pärimisavalduse. Esmast pärimisavaldust on õigus esitada 10 aasta jooksul alates pärandi avanemise päevast, milleks on pärandaja surmapäev või surnuks tunnistamise päev.
Pärimisavalduse põhjal avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis ilmub elektrooniliselt ja millega saab tutvuda internetis aadressil
www.ametlikudteadaanded. ee .
Juhul, kui on teada ka teisi pärijaid, saadab notar neile kirja, kus palub neil soovi korral pärimiseks avaldus esitada. Teates on ära märgitud ka pärandi vastuvõtmise tähtaeg, mille pikkuse määrab notar. Üldjuhul on pärimise tähtaeg kaks kuni viis kuud pärast esmase pärimisavalduse esitamist.
Pärand loetakse vastu võetuks nende isikute poolt, kes on notarile tähtajaks esitanud notariaalse pärandi vastuvõtmise avalduse.
Inimene soovis müüa korterit, mis oli aastaid olnud tema elukoht. Ta oli korteri omanikuna kantud kinnistusraamatuse. Tehingu ettevalmistuse käigus selgus, et abikaasa oli surnud pärast korteri omandamist, kuid pärimisavaldus oli jäänud tegemata. Õiguslikult kuulus temale ainult pool korterit ning teine pool kuulus lastele võrdsetes osades. Selleks, et korteriga tehinguid teha, tuli läbida pärimismenetlus.
Autor: Meelis Päeren