Pärandvara valdaja ei pruugi olla kinnisvara omanik

On juhtumeid, kus kinnisvara on jäänud näiteks lesele, kes on koos valduse ülevõtmise või edasise kasutamisega pärandi juba vastu võtnud. Vormistamata on aga jäänud pärimistunnistus, samuti ei ole end omanikuks registreeritud. Kui aga tekib vajadus varaga tehinguid teha, selgub, et justkui ei oldagi omanik. Vältimaks hilisemaid probleeme tuleb lähedase surma puhul kindlasti ühendust võtta elukohajärgse notariga vajalike detailide selgitamiseks.

Pärida on võimalik seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi.

Eestis kehtib nn aktiivne pärandi vastuvõtmise süsteem, kus pärandaja õigused ja kohustused ei lähe pärijatele üle pärandaja surma hetkest automaatselt, vaid need lähevad üle alles siis, kui pärija või pärijad on pärandi vastu võtnud. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb pöörduda pärandaja elukohajärgse notari poole, kes pärija poolt esitatud andmete põhjal koostab ning tõestab pärimisavalduse. Esmast pärimisavaldust on õigus esitada 10 aasta jooksul alates pärandi avanemise päevast, milleks on pärandaja surmapäev või surnuks tunnistamise päev.