• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Schibsted heidab Bonnierile kinda

    Norra suurim meediakontsern Schibsted, Eestis Postimehe ja Kanal 2 omanik, on alustanud agressiivset pealetungi Põhjala meediaturu ümberjagamiseks.
    Eile tegi Schibsted üllatusliku ostupakkumise Soome suuruselt teisele meediakontsernile Alma Media, mille suurim aktsionär on Rootsi Bonnieri kontsern, Eestis Äripäeva omanik. Põnevaks teeb asja see, et kontroll Alma Media üle on võti võimu juurde Põhjala teleturul ? see kindlustab kontrolli nii Rootsi suurimas kommertstelejaamas TV4 kui ka Soome MTV3s, mis kuulub Alma Mediale.
    Et Rootsi TV4, kus Schibsted on lühikese ajaga omandanud viiendiku aktsiatest, osaleb ka äsja alanud võistupakkumises Taani suurima telekanali TV2 erastamiseks ning Schibstedil on varasemast kolmandik Norra Tele2 aktsiatest, võivad kokkuvõttes kõik Põhjala suuremad kommertskanalid ühe mütsi alla saada.
    Eilsel pressikonverentsil ütles Schibstedi kontserni juht Kjell Aamot, et eesmärk on tugevdada kontserni positsiooni Põhjala teleturul ning suurendada tulusid sellelt tegevusalalt.
    Schibstedi pakkumine on tehtud enam kui 20% ülekursiga ning hindab Alma Media väärtuse 705 miljonile eurole (11,02 mld krooni). Esmaspäevase sulgemiskursi järgi oli firma väärtus 576 miljonit eurot. Alma Media aktsiad tõusid eile Helsingi börsil järsult. Kerkis ka TV4 aktsia, Schibstedi aktsia langes.
    Analüütikud hindasid pakkumise heaks, eriti kui arvestada, et Alma Media aktsia oli juba enne Schibstedi pakkumist aasta algusest ligi 30% tõusnud. Väikeaktsionäridel on aega pakkumist kaaluda jaanuarist arvates neli nädalat. Võimalik, et näiteks Bonnieri kontsern tuleb välja veel parema pakkumisega.
    Kui Schibstedi pakkumine läbi läheb ? eesmärk on saada vähemalt kolmandik häältest, võtab Schibsted Bonnieri käest kontrolli Rootsi TV4s, kus Alma Mediale kuulub 23,4% ja Bonnierile 22% aktsiatest. Et kehtivate reeglite järgi ei saa ühelgi TV4 aktsionäril olla enam kui 20% häältest, on kontroll Alma Medias kindlustanud seni ka Bonnieri kontrolli telekanali üle. Alma Media ülevõtmine muudaks võimuvahekorrad, ent Kjell Aamot ei välistanud eile ka Bonnieriga koostööd.
    Bonnier ei kommenteerinud eile, kas kavatseb teha Alma Mediale konkureerivat pakkumist. Oktoobris kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri, et kontsern võib kaaluda Alma Media täielikku ülevõtmist. Võimalikuks ostuhinnaks nimetas leht 410 miljonit eurot.
    Praegu kuulub Bonnierile 33,1% aktsiatest, mis on napilt allpool piiri, kust börsireeglite järgi tuleb teha väljaostupakkumine. Suvel, kui Schibsted tegi esimese katse Alma Mediat üle võtta, õnnestus Bonnieril veenda väikeaktsionäre lojaalseks jääma.
    Lisaks MTV3-le kuuluvad Alma Media kontserni Soomes rida maakonnalehti, Aamulehti, Kauppalehti, Iltalehti ja Radio Nova.
    Eestis kuulub Alma Mediale uudisteagentuur BNS. Kauppalehti ja Iltalehti plaanib Schibsted pakkumise õnnestumise korral kontserni jätta, maakonnalehed ja Aamulehti läheksid müüki.
    Norra meediakontserni kuuluva ajalehe Postimees vastutava väljaandja Mart Kadastiku sõnul on Schibstedi ostupakkumine Soome Alma Mediale Eesti kontekstis tugev sõnum, et Schibstedil on selles regioonis pikaajalised plaanid.
    Ja et sihikul on kogu Põhjala ja Balti riigid ? seni tegutses Schibsted vaid Skandinaavias ? Rootsis, Norras, Taanis ? ja Eestis, mis oli ?nagu üksik saareke?. Alma Media ost täidaks olulise lünga, Soome turule ei olnud Schibsted seni laienenud, ütles Kadastik.
    Et võistlus just teleturu ümberjagamise üle käib, on tingitud ilmselt sellest, et teleturg on ebastabiilsem ja muudatusteks avatum, trükimeedia on suures osas ära jagatud, ütles Kadastik.
    Eestis kuulub Schibstedile peale Postimehe ja Kanal 2 50 protsenti Ajakirjade Kirjastusest ning 50 protsenti SL Õhtulehest, samuti Kroonpressi trükikoda ning kolmandik ASi Trio aktsiatest. Eesti kaudu juhitakse ka tegevust Leedus. Rootsis kuuluvad Schibstedile ajalehed Svenska Dagbladet ja Aftonbladet, Norras suurim leht Aftenposten ning Verdens Gang.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.