Kahju hüvitamise nõue võib uuel aastal aeguda

Põhimõtteliselt võib kahju hüvitamise nõue kaasneda igasuguse haldusorgani õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Oluline on, et isiku õigusi oleks rikutud avaliku võimu poolt oma volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel. Nii võib kahju hüvitamise nõue üldistatult tuleneda kõikidest kohaliku omavalitsuse poolt antavatest ebaõigetest haldusaktidest. Näitena võiks nimetada omandireformi käigus tehtavaid otsuseid (õigustatud subjektiks tunnistamine, tagastamine, ostueesõigusega erastamine jne) ja kõiki lubasid (ehitus-, kasutus-, kauplemis- jne load). Samuti võib kahju olla tekkinud seetõttu, et kohalik omavalitsus viivitas toimingu või otsuse tegemisega, näiteks ei otsustanud küsimust seaduses ettenähtud või mõistliku tähtaja jooksul.

Oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju eest vastutavad ka ametid, kellele on pandud teatud avaliku võimuga seonduvate ülesannete täitmine (maksu- ja tolliamet, konkurentsiamet jne). Kahju hüvitamise nõude esitamisel kohtule tuleb tasuda riigilõiv, mis on 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamise nõuet saab esitada ikkagi üksnes siis, kui õiguste rikkumine ei ole kõrvaldatav ja endine olukord taastatav muude õiguskaitsevahendite abil.

Näiteks kui isik taotleb avaliku võimu kandjalt teatud toimingu või otsuse tegemist, kuid seda ei tehta, siis tuleb esitada kohtule taotlus, et kohus kohustaks avaliku võimu kandjat toimingut tegema või haldusakti (korraldust, käskkirja) andma.

Kui isiku õigusi rikub jätkuv tegevus, tuleb taotleda kohtult, et too kohustaks avaliku võimu kandjat seda lõpetama. Nii tuleb ka näiteks õigusvastase ehitusloa või maksuotsuse korral taotleda esmajoones selle tühistamist, mitte tekitatud kahju hüvitamist.

Kahju hüvitamise võib välistada ka see, et isik on õigeaegselt jätnud muud õiguskaitsevahendid kasutamata, näiteks pole esitanud konkreetse haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet, milleks tähtaeg on 30 päeva korraldusest, käskkirjast vm otsusest teadasaamisest. Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju ja ka saamata jäänud tulu. Füüsiline isik võib nõuda lisaks ka mittevaralise kahju hüvitamist. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni ehk olukorrani, kus kannatanu on pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Seega pole kahjunõude põhjendamisel tähtis ainult see, kas otsus, toiming või tegevusetus, millega väidetavalt kahju tekitati, on õiguspärane. Kohus peab nõude rahuldamisel analüüsima ka majanduslikku külge.