Stressi ohjamine nõuab pealehakkamist

Oluline on jälgida, et nii nagu stressi sümptomid avalduvad erinevalt, võiksid ka stressi juhtimise tegevused olla erinevad ja tasakaalustatud.

Rääkides tööstressist, nimetavad töötajad sageli teatud töökeskkonna eripära, millega nad on sunnitud kohanema ja mida nad ei saa muuta. Kohanemine ise ongi stressi põhiolemus. Stress tekitab energiat ja motiveerib omandama uusi oskusi ja paremini toime tulema oma tööga. Kui väljakutse on vastu võetud, tunneb inimene end realiseerunult ja rahulolevana. Kui väljakutse pöördub olukorraks, kus töö esitatud nõudeid on võimatu täita, kogeb töötaja kurnatust ja rahulolu asemel stressi.

Juhtivad stressiuuringute instituudid on seisukohal, et just töötingimused mängivad peamist rolli tööstressi tekkimisel. Samas ei saa ignoreerida individuaalseid faktoreid, sest kõik sarnastes tingimustes töötavad inimesed ei koge tööstressi. Individuaalsed faktorid (isiksuse tüüp, vanus, mõtlemise ja tajumise eripärad jne) saavad nende stressorite mõju kas tugevdada või nõrgendada.

Samuti on oluline, et lähimad kolleegid teeksid ühised pingutusi tööstressi vähendamiseks. Selleks võib olla üksteise toetamine nii emotsionaalselt kui ka tööalaselt. Võib kokku leppida ühistes tegutsemispõhimõtetes, mis aitavad stressi ennetada ja selle negatiivset mõju vähendada. Sellisteks kokkulepeteks võivad olla näiteks puhkepauside võtmise järjekord, nn vaikse töö tegemise aja määramine.

Tööandja võimaluste hulgas on tähelepanekute kogumine stressi tekitavate töötingimuste kohta, koos töötajatega parimate lahenduste leidmine, töötajatele stressi juhtimise teadmiste omandamise ja oskuste arendamise võimaldamine, töötaja tegevuste toetamine, mis aitavad tal hoida oma elu erinevaid rolle tasakaalus.

Autor: Kadri Kõiv