• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stressi ohjamine nõuab pealehakkamist

    Stress on kompleksne nähtus, mis puudutab korraga nii inimese organismi funktsioneerimist, mõtlemist, tundemaailma kui ka käitumist. Stress avaldub erinevatel inimestel erinevalt, samuti on erinevad stressi esilekutsujad ja stressi juhtimiseks sobivad meetodid.
    Elustiili kujundamine selliseks, et see aitab paremini toime tulla esitatavate nõuetega ehk kohaneda, võtab aega ja harjumuspärastest käitumisviisidest erinevate käitumisviiside proovimine võib nõuda pingutust.
    Sageli pole ülemäärase stressi all kannatajatel selleks lisaenergiat kusagilt võtta. Alati ei olegi tarvis suuri muutusi selleks, et enda enesetunnet paremaks muuta. Alustuseks piisab ühe-kahe enda jaoks positiivse valiku tegemisest päevas. Mis need täpselt olema peaksid, sõltub jällegi konkreetsest inimesest.
    Oluline on jälgida, et nii nagu stressi sümptomid avalduvad erinevalt, võiksid ka stressi juhtimise tegevused olla erinevad ja tasakaalustatud.
    Rääkides tööstressist, nimetavad töötajad sageli teatud töökeskkonna eripära, millega nad on sunnitud kohanema ja mida nad ei saa muuta. Kohanemine ise ongi stressi põhiolemus. Stress tekitab energiat ja motiveerib omandama uusi oskusi ja paremini toime tulema oma tööga. Kui väljakutse on vastu võetud, tunneb inimene end realiseerunult ja rahulolevana. Kui väljakutse pöördub olukorraks, kus töö esitatud nõudeid on võimatu täita, kogeb töötaja kurnatust ja rahulolu asemel stressi.
    Juhtivad stressiuuringute instituudid on seisukohal, et just töötingimused mängivad peamist rolli tööstressi tekkimisel. Samas ei saa ignoreerida individuaalseid faktoreid, sest kõik sarnastes tingimustes töötavad inimesed ei koge tööstressi. Individuaalsed faktorid (isiksuse tüüp, vanus, mõtlemise ja tajumise eripärad jne) saavad nende stressorite mõju kas tugevdada või nõrgendada.
    Samuti on oluline, et lähimad kolleegid teeksid ühised pingutusi tööstressi vähendamiseks. Selleks võib olla üksteise toetamine nii emotsionaalselt kui ka tööalaselt. Võib kokku leppida ühistes tegutsemispõhimõtetes, mis aitavad stressi ennetada ja selle negatiivset mõju vähendada. Sellisteks kokkulepeteks võivad olla näiteks puhkepauside võtmise järjekord, nn vaikse töö tegemise aja määramine.
    Tööandja võimaluste hulgas on tähelepanekute kogumine stressi tekitavate töötingimuste kohta, koos töötajatega parimate lahenduste leidmine, töötajatele stressi juhtimise teadmiste omandamise ja oskuste arendamise võimaldamine, töötaja tegevuste toetamine, mis aitavad tal hoida oma elu erinevaid rolle tasakaalus.
    Autor: Kadri Kõiv
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud alustasid nädalat reipa tõusuga
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.