Eelmisel aastal osutus parimaks investeeringuks Tallinna Farmaatsiatehase aktsia, järgnesid Hansapanga ja Merko Ehituse aktsia.
Farmaatsiatehase aktsia hind tõusis ligi 110%. Reaalselt siiski suurt teenimisvõimalust polnud, sest tegemist on väga ebalikviidse aktsiaga. Vähegi suurema koguse ostmisel või müümisel tekib probleeme. Lisaks on aktsia ostu- ja müügihinna vahe väga lai.
Hansapanga aktsia hind tõusis aastaga 79 protsenti. Aktsiat kergitasid peamiselt välisinvestorid. Ühtlasi saavutas aktsia hind rekordtaseme, sulgudes 150,36 kroonil.
Merko Ehituse aktsia hind kerkis 62 protsenti. Ehitusfirma aktsia tõusis tublisti just viimasel kuul.
Kõik liideraktsiad jäid plusspoolele. Telekomi aktsia tõusis 9 protsenti ja Norma aktsia ligi protsendi võrra. Norma aktsia näitas tugevust just aasta viimastel päevadel, mis võis tuleneda fondijuhtide soovist väärtpaberi hinda kergitada, sest oma aastalõpuraportis ei soovita näidata miinuses positsiooni. Kuna mõlemad firmad maksavad kopsakaid dividende, siis suureneb omanikutulu lisamisel ka tootlus.
Eelmisel aastal langes kolme börsiettevõtte aktsia hind. Kõige viletsam oli aasta Viisnurga aktsionäridele, sest väärtpaberi hind langes 37 protsenti. Miinusesse jäid ka rõivatootjad. Baltika aktsia langes 11 protsenti, Klementi väärtpaberi hind taandus kümnendiku võrra.
Tallinna börsil algas 2005. aasta positiivselt, kuid suuremas koguses kaubeldi vaid Hansapanga aktsiaga. Väärtpaberi hind saavutas uue rekordtaseme, tõustes 1,25 protsenti, 152,24 kroonini. Hansapanga aktsia käive ulatus 21,6 miljoni kroonini. Teised aktsiad jäid Hansapanga varju. Arvestatavat käivet tehti veel vaid erastamisväärtpaberiga, millega sooritati üks tehing ligi 2 miljoni krooni eest.
Merko Ehituse aktsia käive oli 172 000 krooni. Aktsia hind kosus 0,1 protsenti, 303,86 kroonini. Ehitusfirma aktsia on endiselt lähedal uute rekordtasemete vallutamisele.
Norma aktsia hind tõusis 0,46 protsenti, 102,95 kroonile; käive oli 113 000 krooni. Väärtpaber sulgus kõrgeimal tasemel alates möödunud aasta maist.
Seotud lood
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.