Saksamaa raskeveokite teemaks käivitus suuremate tõrgeteta

Esimestel päevadel jäid kardetud ummikud ära, ehkki pardaarvutitega, millega maksu tasumiseks on viivitusi ja bürokraatiat kõige vähem, on seni varustatud napilt kolmandik neid vajavatest raskeveokitest. Enamik veokijuhte peab maksu tasuma piiriületuskohtade lähedal bensiinijaamadesse paigutatud makseterminalides või teatama veoki marsruudi interneti kaudu.

Saksa transpordiminister Manfred Stolpe jõudis siiski juba kergendatult ohata. Süsteemi tegelik töökindlus selgub aga alles siis, kui ka õigeusu kiriku jõulupühad on läbi ja firmad taas täiskoormusel tööl.

Saksa teemaksu suurus on keskmiselt 12,4 eurosenti kilomeetrist ning see kehtib raskeveokitele, millel massi üle 12 tonni. Tavakoormusega päeval peaks arvestuste järgi maksu tasuma ligikaudu 800 000 veokit.

Taani ja Soome veofirmade hinnangul võib uus maks veokulusid Saksamaa kaudu tõsta umbes 15 protsenti, mis tähendab klientidele hinnatõusu. Ka on Soome vedajad mures, et ääremaade veofirmade konkurentsivõime Kesk-Euroopaga võrreldes kannatab.

Pettusega ehk end registreerimata ja maksmata üritas esimestel päevadel üle piiri pääseda umbes 9?10 protsenti sõidukitest. Saksa transpordiministeeriumi esindaja sõnul oli see ootuspärane. Kui mõni aasta tagasi käivitus seni kehtinud ajapõhine Eurovinjeti süsteem, üritas maksmata läbi lipsata umbes 20 protsenti veokitest. Edaspidi kahanes selliste veokite osakaal 5 protsendi kanti.

Saksamaaga sarnane kilomeetripõhine maksuarvestus on praegu kasutusel Austrias ja ?veitsis, kuid tehnoloogia on lihtsam. Vedajate mure on, et riigid ei võtaks kasutusele liiga palju erisuguseid süsteeme.

Saksamaa valitsus loodabki, et süsteemi võtavad kasutusele ka teised Euroopa riigid. Huvi on tundnud näiteks Holland, T?ehhi ja Suurbritannia ning ka Rootsi jälgib samade mõtetega Saksa süsteemi käivitumist.

Lisaks peaks Saksamaa satelliidipõhine süsteem võimaldama müüa lisaväärtusega teenuseid ? näiteks kullerfirmadele saadetiste jälgimist, navigatsiooni- ja transpordi jälgimise teenuseid.

See oli üks põhjusi, miks Saksamaa valitsus otsustas keerulise tehnoloogiaga süsteemi kasuks. Selle töötas välja ja paigaldas firmadest Daim­lerChrysler, Deutsche Telecom ja Cofiroute koosnev konsortsium Toll Collect. Tõrked ja probleemid tõid aga pikad viivitused ? algselt pidi süsteem käivituma juba 2003. aasta augustis. Sellest riigile laekumata tuluna tekkinud kahju ? 54,7 miljardit krooni ? plaanib Saksa transpordiminister Manfred Stolpe kohtu kaudu välja nõuda.

Saksamaa valitsus loodab teemaksust riigieelarvesse tänavu 47 miljardit krooni, mis on kavas investeerida teedeehitusse ning raudtee- ja veetranspordi arendamiseks. Kahe esimese päeva laekumine oli 31 miljonit krooni.