?Vanaema helistas kell 4 öösel, et vesi on majas. Läksime vanematega kohale ja hakkasime asju esimeselt korruselt, kus vesi ulatus üle põlve, ülakorrusele tassima. Ema jäi vanaemale seltsiks, istusid seal küünlavalgel ja külmas, sest õu oli vee all ja puid tuua ei saanud, kuni lõpuks otsustasime täna vanaema meile tuua,? kirjeldas eile pärastlõunal olukorda Vana-Pärnus Soo tänavas asuvas eramus Andrus Raadik. ?Kõik ümbruskonna õued ja tänavad olid vee all, telefonid ei töötanud, no ikka päris kole oli,? lisas ta.
Esimene teade Tallinnas moodustatud kriisireguleerimismeeskonnale laekuski Pärnust, kus kohalik kriisikomisjon istus koos kell 2 öösel. ?Kuna oli teada, et vesi tõuseb, otsustasime hakata inimesi vee alla jäänud piirkondadest kuivale maale evakueerima,? rääkis päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Vesi Pärnu rannaäärsetel tänavatel ja parkides ulatus kohati 1?1,5 meetrini. Evakuatsioon toimus vabatahtlikkuse alusel, kedagi vägisi oma kodust ära ei viidud. Päeval asusid päästjad võimsatele autodele lisaks maju läbi sõitma ka 27 paadiga. Enim probleeme tekitasid sidehäired, mis takistasid inimestel kriisikeskustega ühendust võtmast, lausus Tammsalu.
Pärnus evakueeriti sadu inimesi nii linnas kui ka maakonnas, alajahtumise tõttu vajas haiglaravi mõniteist inimest. Elektri- ja telefoniühenduseta olid eile paljud kuurortlinna asutused. Näiteks pidid sanatooriumi Tervis külastajad istuma pimedas ja külmas, esimene korrus oli suures osas vee all.
Pärnu ATP juhataja Andrus Kärpuk rääkis, et bussiliiklus oli häiritud Pärnu rannapiirkonnas ja pea kõikidel külavaheteedel maakonnas. ?Bussijuhid võtsid välja sõites saed kaasa, et teele langenud puid eest ära saagida, kuid sageli juhtus nii, et samal ajal langes tagant uusi peale ja nad jäid puude vahele lõksu,? selgitas ta olukorda.
Teise signaali sai riiklik kriisireguleerimiskeskus Haapsalust, kus tuli samuti hakata inimesi vee alla jäänud Holmi poolsaarelt kindlamasse kohta viima. Kokku oli õhtuks sealt evakueeritud 50 inimese ringis. ?Suuremaid kahjustusi pole, kuid kergehitised ja aiad ujuvad küll ringi,? lausus Lääne maavanem Sulev Vare.
Saare maavanema kt Hans Teiv ütles, et kogu saar sai päris korralikult räsitud. ?Neid haavu annab meil veel pikalt lakkuda,? lausus ta. Eile päeval asuti Kuressaares liivakottidega tõkestama vee juurdevoolu mere ääres paiknevatesse spaadesse. Kuressaares Georg Otsa spaad haldava Legendijuhtimise ASi juhatuse liikme Tauri Sumbergi sõnul tegi kõige rohkem muret ühenduse puudumine mandriga. Külastajaile, kes nädalavahetusel lahkuma pidid, anti võimalus edasi olla sisuliselt omahinnaga.
?Hiiumaad on jumal seekord hoidnud, sest suurt kahju torm pole tekitanud, elektriühenduse taastamisega tegeletakse ja teedemehed koristavad puid,? ütles Hiiumaa maavanem Hannes Maasel. Kriisikomisjoni polnud seal eile õhtuks kokku kutsutud.
Harjumaal eile samuti kriisikomisjoni kokku ei kutsutud, ehkki keskpäevaks vee tasapind oluliselt tõusis. Liiklus oli kõige enam takistatud Rohuneeme teel. Lained uhasid ka üle Pirita tee. Päästeenistus sai eile üle 300 väljakutse, kuid abi osutati palju rohkem. Päästetöötajad olid väljas vahetustega, kuid kasutati ka vabavahetuse päästekorraldajaid, sest kõnekoormus oli mitmekordne.
Kuigi Haapsalus ja selle lähistel ei olnud eilsed loodusõnnetuse kahjustused nii suured kui Pärnus ja Pärnumaal, tegid tormituul ja vesi sealgi kurja.
Topu rannas oli meri tõusnud nii palju, et lained loksusid peaaegu metsa all kadakate vahel. Rohuküla sadamas oli laevaliiklus tormi tõttu seisatud ja veoautod ootasid praamile pääsu, rattad poolenisti vees. Sadamakaid olid samuti vee all.
Haapsallu viiva peamagistraali ees seisis veel kella poole viie paiku õhtul telliskiviga liiklusmärk, mis viitas, et tõenäoliselt on merevesi jõudnud raudteejaama ja selle lähiümbrusse. Jaamast mõnesaja meetri kaugusel olev jalakäijate sild oligi vee all, nii et ainult osa selle käsipuust paistis, Paralepa randa viiva jalgtee asemel vahutasid lained.
Osa Suur-Lossi tänavast nägi välja kui jõgi kevadise jäämineku ajal. Kõnniteed olid kaetud merest uhutud jää tükkidega ning autod sõitsid, kõhud vees. Kuurortlinna uhkus kuursaal ja kõlakoda seisid lahes ning promenaadil loksusid lained.
Lahest umbes pool kilomeetrit eemal asuv kesklinn säras vaikselt jõulutuledes. Lörtsises sajus liikusid üksikud jalakäijad ja teekoristusmasinad.
Ärimees, Pärnu Ammende villa rentnik Rein Kilk ütles tormi tagajärgi kommenteerides, et prognoos oleks võinud olla täpsem. Ta lausus, et kriisikomisjon oli küll operatiivne ja andis hoiatuse, aga prognoositi veetaseme tõusu kuni 2.30 üle Kroonlinna nulli, tuli 3.00 üle nulli. ?See on suur vahe,? märkis Kilk. Tema sõnul sai Ammenda villa juurde eile ainult paadiga.
Kilk ei osanud veel eile hinnata tema firmade kahjude suurust. Ta avaldas arvamust, et nende jaoks, kes tormihoiatustest välja ei teinud, võivad olla kahjud suured, näiteks on ladudes kaubad hävinud.
Haapsalu kuurordi Fra Mare üks osanikest Toomas Vilosius ütles eile, et alles laupäeval sai Fra Mares remont lõpetatud ja põrandad vahetatud.
Fra Mare kaasosanik Urmas Sukles rääkis, et Fra Mare sanatooriumis oli põrandal 20 cm vett. ?Päris ekstreemne olukord,? kirjeldas asjade käiku Sukles. Tema sõnul tuli sanatooriumi jõudmiseks sõita 100 meetrit vee sees. Ta ütles, et tema ?uazik? ehk nn vene willis ajab asja ära. Suklese hinnangul anti tormist hästi ette teada. Öeldi, et alates kella kahest tuleb torm ja nii ta tuli.
?Laine lööb vastu restorani aknaid. Hotelli pääseb ainult paadiga, autoga ei pääse,? kirjeldas ettevõtja Toomas Sildmäe eile olukorda Rannahotellis, mis kuulub tema juhitavale Scandic Eesti hotelligrupile.
Sildmäe ütles, et hotellis külalisi ei olnud, sest hotell on jaanuari esimesed kaks nädalat kinni. Ainult direktor ja meeskond olid kella kahest öösel asju päästmas. Kallimad asjad, nagu tiibklaver, said Sildmäe sõnul päästetud. ?Põrandat ei saa päästa,? lisas ta, ?samuti parketti ja baariletti.? Hotelli keldris on pesumaja ja pesulaod, need jäid täiesti vee alla.
Sildmäe sõnul saab täpsemaid kahjusid hakata kokku arvama siis, kui vesi on taganenud. Pole ka selge, millal on võimalik hotell avada, lisas ta.
Eile Pärnusse oma uputatud vara päästma sõitnud ettevõtja Jüri Mõis lausus, et vaatepilt oli võimas. ?Jube vägev, kohati õudne,? kirjeldas Mõis nähtut ja lisas, et Pärnu kesklinn oli jääpankasid täis.
Mõis rääkis, et tema Tallinna-kodus Tiskres ujusid pühapäeva hommikul luiged akna all. ?Väga ilus vaade oli merele,? kirjeldas ta hommikust meeleolu Tiskres. Mõisa sõnul oli Tiskres mõni tänav täitsa vee all, näiteks Hannes Tamjärve maja ja krunt.
Skandinaavias sai nädalavahetuse tormis surma vähemalt üksteist inimest, liiklus oli halvatud ning sajad tuhanded majapidamised elektrita.
Puud langesid kui keeglikurikad ning katused lendasid pealt, kirjeldas agentuur TT. Vähemalt seitse inimest hukkus, viis neist jäid langevate puude alla. Norrköpingi meteoroloogi Bengt Lindströmi sõnul oli tegemist rängima tormiga Rootsis 1969. aastast. Tuule kiirust mõõdeti pühapäeva varahommikul 33 meetrit sekundis.
Transport oli halvatud. Lõuna-Rootsis seiskus raudteele langenud puude tõttu kogu rongiliiklus, inimesed ootasid tunde evakueerimist. Paljud jäid kinni autodesse, kui maanteed muutusid mahalangenud puude tõttu läbimatuks.
Taanis hukkus laupäeval tormis vähemalt neli inimest, kaks jäid langevate puude alla, kaks jäi tormis pealt lennanud katuse alla. Laupäeva õhtul oli pea kogu Jyllandi rannik üle ujutatud ning inimesi tuli evakueerida.
Soomes jäid tormi mõjud kardetust väiksemaks. Ent veetase tõusis uutele rekorditele, ületades Helsingis normaalse taseme 150 cm ja Turus 140 cm võrra.
Sama torm räsis rängalt Suurbritanniat ja Iirimaad. Loode-Inglismaal oli eilsetel andmetel hukkunud vähemalt kolm inimest.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.