Kinnisvaraarendajad pööravad pilgu ärimaade poole

Kui senimaani on kinnisvaraarendajate huviorbiidis olnud eelkõige elamuarendusprojektid, siis järjest enam suunatakse ressursse äri- ja tootmismaa arendustesse.

Arendusbuum kinnisvaraturul algas ligi kaheksa aastat tagasi tänapäevaste büroohoonete ehitusega, seejärel suundus arendajate põhienergia korterelamute projektidesse.

Tööstusvaldkond on senini püsinud üsna puutumatuna. Nüüd aga on analüütikute poolt juba aastaid tagasi ennustatud ajajärk kätte jõudnud ning alguse saavad järjest uued tööstuslikud arendusprojektid. Tegemist on trendiga, mis näitab kasvutendentsi.

Samas ei ole arendustegevus veel jõudnud valmispindade väljaehituseni, enamasti kujutavad projektid endast maa vääristamist, mis tähendab vaid detailplaneeringu koostamist ja kommunikatsioonide rajamist.

Järjest enam on kohalikud tööstusettevõtted majandusliku arengu tõusulaines valmis oma tegevust laiendama ning üha sagedamini suunavad ka välismaised tootjad oma pilgud Eesti poole.

See on kaasa toonud järjest suurema nõudluse rahvusvahelistele standarditele vastavate lao- ja tootmispindade järele, mida kohalikul turul aga napib. Tulemuseks on järjest hoogustuv uute pindade ehitus ning kasvav nõudlus äri- ja tootmismaa järele.

Kehtestatud detailplaneeringuga ja vajalike tehnovõrkudega, logistiliselt heas asukohas paiknevate kruntide puhul on nõudlus pakkumist ületanud juba pikemat aega, sama fakti konstateerisid ka juba kahe aasta tagused turuülevaated. Seda vajakajäämist on arendajad asunud likvideerima.

Tööstus- ja ärimaa turul hakkavad järjest enam tooni andma suured arendusprojektid tööstusparkide näol. Need asuvad logistiliselt väga sobivas piirkonnas, kus on läheduses piisav tööjõumass, on võimalik optimeerida kommunikatsioonide väljaehitamise kulu ning kus tekib kasulik sünergia.

Kõigi eelduste kohaselt ongi tööstuse koondumine tehnoparkidesse valdkonna tuleviku peamine iseloomustaja ja seda mitte ainult pealinna läheduses.

Tööstusparki luuakse ka näiteks Jõhvi, Narva, Tartusse. Hetkel aga on parkide populaarsust mõnevõrra kahandanud asjaolu, et ettevõtted ei ole valmis maa eest maksma tööstusparkides küsitavat tipphinda.

Pigem ostetakse pärast põhjalike kalkulatsioonide tegemist madalama hinnaga maa ning tehakse ise detailplaneering ja rajatakse kommunikatsioonid.

Nii jätkuvadki kahtlemata ka väikearendusprojektid, mida võtavad ette ruume vajavad tööstusettevõtted ise.

Põhjuseks asjaolu, et turul olevad pakkumised ei ole ettevõttele vastuvõetavad kas siis hinna või ka muude tingimuste poolest.

Tallinnas äri- ja tootmismaa piirkondlikku nõudlust aluseks võttes võib täheldada trendi, et tööstus liigub linnast välja, eelkõige kuna see on ettevõtjale odavam.

Aastakümneid tagasi ehitatud tööstushoonetes tänapäevaste tingimuste loomine nõuaks liiga palju ressursse, mõttekam on investeerida uue hoone ehitusse. Väljaspool linna on aga maa odavam ja hetkel ka tööjõukulud väiksemad. Lisaks mängivad rolli töösturitele olulised logistilised näitajad, st linnasisesed teed ei vasta tihti nõuetele, liikumine linnas muutub järjest raskemaks, ligipääsetavus halveneb.

Suurim nõudlus on hetkel maade järele, mis asuvad Tallinna ringteest linna pool ja suurte magistraalide läheduses, Tartu ja Pärnu maantee ümbruses. Võimalusi arendustegevuse alustamiseks neis piirkondades jätkub.

Pindi Kinnisvara

Autor: Ulvi Vikat