Eesti liisinguturu maht ületas mullu 22 miljardi krooni piiri

Eesti Liisinguühingute Liidu (ELL) teatel kasvas liisingfirmade poolt eelmisel aastal teostatud vallasvara uusmüügi maht 18%, ulatudes 10 miljardi kroonini. Tuntava tagasilöögi sai aga kinnisvara liisingfinantseerimine, kukkudes aastaga ligi 50%. Põhjuse leiab Euroopa Liiduga liitumisel jõustunud käibemaksuseadusest, mis muutis kinnisvara liisingfinantseerimise 18% võrra kallimaks ja seega võrreldes pankade poolt pakutava laenuga sisuliselt konkurentsivõimetuks, märkis ELL.

Vaatamata sellele, et uusmüügi portfellist moodustas kinnisvara eelmisel aastal ligi 30% ja see aasta kõigest 13% suutsid liisingfirmad säilitada uusmüügi osas eelmise aasta taseme tänu jõulisele tegutsemisele vallasvara sektoris. Seega jäi liisingfinantseerimise kogu uusmüügi mahtsisuliselt samale tasemele eelmise aastaga, olles 11,4 miljardit krooni.

Uusmüügi struktuuri kirjeldades, märkis ELL, et varade lõikes on täheldatav sektori ?laevad, lennukid, veeremid? finantseerimise tunduv tõus (63%). Põhilise osa sellest kasvust annavad veeremid. Üllatuslikult suur oli ka kommertssõidukite finantseerimise kasv (33%).

Kõige olulisem varade sektor on läbi aegade olnud sõidukid, kus ka sel aastal oli märkimisväärne 11%line kasv. Masinate- ja seadmete ning ?muud? jaotuste murettekitavale langusele ning andmetöötlus ja infoedastustehnika jaotuse suurele kasvule leidub aga ELLi hinnangul seletus hoopis statistiliste andemete edastuses. Nimelt täpsustati aasta alguses nende alajaotuste sisu ja eeldada võib, et osaliselt on varad, mida kirjeldati esimese kahe alajaotuse all liikunud kolmandasse.

Sellele annab kinnituse ka liisingportfelli analüüs, kus masinate ja seadmete osakaal on hoolimata uusmüügi langusest tõusnud 20%.

Kinnisvara osakaal on uusmüügis vähenenud 50% ning portfellis 7%. Lepingute struktuuri järgi on tõusnud kapitalirendi osa, mis oli rekordilised 76% ehk kasv üle 50%. Olukorda annab jällegi selgitada kinnisvara liisingfinantseerimise langusega ja seega ka järelmaksuga müügi kukkumisega 71%. Pikaajalises positsioonis ehk portfellis on kapitalirendi osatähtsus ikka veel üle poole (55%).

Lepingute struktuur erineb tegelikult oluliselt sõltuvalt vara grupist. Veeremite osas on lepingu liik pea 100% kapitalirendi kasuks. Sõidukite puhul on aga kasutusrendi osatähtsus 10%-30%, olenevalt sellest kas on tegu firma või erasikuga.

Eraisikust klientide osakaal on 2004. aastal võrreldes 2003ga langenud 21%lt 17%le. See on seletatav kinnisvara liisingfinantseerimise vähenemisega.

Majandussektorite struktuuris märkimisväärseid muudatusi ei toimunud - jätkuvalt domineeris teenindussfäär erasektoris 52%ga kogu uusmüügist. Mainimist väärib ehk põllumajandussektori uusmüügi kasv 21%, teatas ELL.

Liisinglepingute periood on aastate jooksul oluliselt pikemaks muutunud. Eelmine aasta kasvas 3-10 aastaste lepingute arv 28%. Samal ajal kukkus üle 10 aastaste lepingute arv 51%, see oli seoses kinnisvara finantseerimise osatähtsuse langusega liidu kommentaari kohaselt igati ootuspärane.

Aasta uusmüügi kogu mahtu analüüsides selgub, et aasta lõpetas turuliidrina Hansa Liising Eesti (50%). Järgnes Ühisliising (30%), kellele järgnesid Nordea Finance Estonia (12%) ja Sampo Liising (9%) ning Siemens Financial Services pisut alla 1%.

Võrreldes eelmise aastaga võtsid turgu juurde kõik peale Hansa Liising Eesti, kelle turuosa eelmisel aastal oli koguni 57%. Tõe huvides tuleb aga mainida, et Hansa Liisingu portfellist viidi osa väikefinantseerimisest üle panka, lisaks moodustas portfellist ligi 1/3 kinnisvara finantseerimine ja uusmüügile kõige suurema tagasilöögi andiski selle osa ärakukkumine.

Aastal 2004 kujunes ka faktooringu kasvu aastaks. Lõppjäägiks oli 2,4 miljardit krooni ja käibeks 17,2 miljardit krooni, mis on vastavalt 28% ja 21% rohkem, kui eelmisel aastal.

Liidu prognoos liisingturu kasvuks aastal 2005 on 10% ehk uusmüügi mahuks peaks kujunema 12,5 miljardit krooni.

ELLi andmeil hõlmavad liidu liikmed 98% kohalikust turust.