Kümme aastat tagasi oli pankade teenindussaali astudes tunne, nagu satuks moeetendusele. Mis on ka loomulik, sest naised tahavad välja paista. Aga kui koos töötab paarkümmend naist, siis käib hommikust õhtuni üksteise ületrumpamine. Samas tuleb nentida, et maitsed ja arusaam ilust on väga erinevad ja tulemus võib olla päris õudne.
Vormirõivaste idee peamine põhjus oligi vältida maitsevääratusi.
Näiteks endine Tööstuse ja Ehituse Kommertspank eraldas vormirõivastele ühe töötaja kohta 2000 krooni, mis oli pankade seas suurim summa. Tallinna Pangas eraldati igale tellerile tumesinise kostüümi ostmiseks 1000 krooni. Sama summaga ajasid läbi ka Hansapanga teenindajad, kes said selga Christine Collectioni sinised kostüümid.
Kui töötaja lahkus töölt enne aastat, tuli vormirõivas tagastada, kui aga inimene töötas pikemalt, siis sai ta vormirõiva endale.
Viru Kommertspangas oli küll olemas vormirõivas ? musta-valgetriibuline kostüüm ?, kuid selle kandmine ei olnud kohustuslik ja seetõttu enamik tellereid loobus sellest.
Hoiupangas vormirõivastust 1995. aastal veel ei olnud, sest pank pidas 280 töötajale vormirõiva õmblemist liiga kalliks. Samas aga kandsid ametivormi Hoiupanga turvamehed.
Ka Põhja-Eesti Pangas ei olnud ametivormi, kuna pank leidis, et see kahandab töötajate eripära ning mõjuks klientidele jõu ja võimu väljendusena. Selle asemel kirjutas pank kaks korda aastas välja kuni 1000kroonise t?eki töölkäimiseks mõeldud rõivaste ostuks.
Vormirõivaste juures on eriti tähtis seeliku pikkus. Kuigi klient tavaliselt ei ulatu vahtima teda teenindava näitsiku jalgu, pole eriti sobilik vaatepilt, mis avaneb siis, kui ülimalt nappi seelikut kandev teller kummardub tõstma mahakukkunud kviitungit. Tallinna Pangas näiteks nõuti, et seelik kataks põlvi. Veel nõuti, et dekoltee ega seeliku lõhik ei ulatuks nabani.
Hansapangas ja Ühispangas on täna kaks kostüümi ? talvine ja suvine. Ühispangas vahetatakse kostüüme iga kahe aasta tagant, ütles Ühispanga avalike suhete juht Evelin Allas.
Hansapangas saavad klienditeenindajad uue vormirõiva umbes kolme aasta tagant. Kumbki pank ei soovinud avaldada summat, mis kulub ametirõivastustele.
Autor: Tiina Kass
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.