Tegevjuht toob uut hingamist

Arvatakse, et perefirmana on lihtsam ettevõtlust alustada, sest alguses vajatakse rohkem pühendumist ja lojaalsust. Pereliikmega on vabam suhelda ja neid on lihtsam usaldada. Teatud hetkel seisavad perefirmad aga olulise küsimuse ees ? kas jätkata ainult pereringis või võtta sisse väljastpoolt tegevjuht.

Koolitusfirma Self II omanikud ja abikaasad Karin Hango ja Vahur Murutar tunnistavad, et neil aitas mingil määral kaasa juhus. ?Kui mingil etapil olime juhtimisprobleemid lahendanud juhtrühma abil, mille moodustasid peale meie ka firma kogenenumad koolitajad, siis ühel hetkel pidime otsustama, kas jätkata nii või anda võim ühe inimese kätte. ?

Kaks inimest juhtrühmast (sh ka Vahur Murutar) arvasid, et tuleks võtta tegevjuht. Teised kolm (sh Karin Hango) leidsid, et parem on praegu veel mõnda aega jätkata samamoodi juhtrühmana. Kuna aga siis läksid äkki kaks juhtrühma liiget korraga dekreetpuhkusele ja silmapiiril oli tegevjuhiks hästi sobiv inimene, kiirendas see lihtsalt natuke protsessi.

Vahur Murutar tunnistab: ?Tegevjuhi võtmise poolt rääkis see, et meil oli väga palju häid ideid, aga nende elluviimine oli väga aeglane. Kui aga head inimesed on ripakil, siis tark juht pakub neile enda juures tööd.?

Sageli arvatakse, et omanikel tekib tegevjuhi võtmisel võimuprobleem. Seni on ju harjutud kõike ise tegema ja seepärast sekkutakse ka edaspidi igasse tegevjuhi otsusesse.

Vahur Murutar väidab, et temal võimu äraandmise hirmu ei olnud. ?Aga oli hirm, et mida ma nüüd siis ise tegema hakkan? Kas mulle jätkub piisavalt huvitavat tööd? Või jään firma arengust kõrvale? Muidugi olen mõelnud asjade üle, mida kõike ma võiksin teha, aga see on tuleviku küsimus.?

Karin Hango ütles: ?Olen oma loomult sekkuvam kui Vahur ja mina ei anna võimu nii kiirelt käest ära. Seepärast olen mõelnud läbi pooleaastase võimu üleminekuaja. Ma ei taha võimu hoida, aga ma pole valmis ka sellest veel täielikult loobuma. Oleme uue tegevjuhiga kokku leppinud kindla perioodi, mille jooksul asjad antakse üle. Oleme määratlenud tema rolli kui juhtimiskonsultandi oma ? selles mõttes on see nagu uus projekt ?, tema vaatab üle, kuidas meie firma toimib, ja püüab tulemusteni jõuda kolme aasta jooksul.?

Self II uus tegevjuht Marika Karo tunnistab, et kui tal ka algul oli mõni hirm, et kuidas ta perefirmas hakkama saab, siis haihtus see väga kiiresti.

?Vastuvõtt oli väga soe ja mõistev. Tegelikult kujutasin enne ette, et asjad ei ole nii heas korras, kui hiljem selgus. Kuigi Self II on perefirma, on seal tööjaotus väga täpne ja töökorraldus hästi kirjeldatud. Nii on väga lihtne uues kohas töösse sisse elada.?

Karin Hango ütleb, et nad pole kunagi Vahuriga teinud ühist kodutööd, vältimaks teistel firmas sellise tunde tekkimist, et nemad kahekesi seisavad oma arvamusega nende vastu. ?Seda soodustavad ka meie iseloomud, sest oleme harva ühisel arvamusel.?

?Meil ei ole olnud seni vastuolu juhtrühmaga, aga pinge on pigem tekkinud koolitajate ja backoffice?i vahel ja selle loodamegi lahendada tegevjuhi kaasamisega.? q

Meie kutsusime peatoimetajaks Krista Kaera, sest vajasime väljastpoolt pereringi pädevaid nõuandeid ja ideid. Eelnevalt oli meil hea tõlkealane koostöö ja nägime võimalust aidata tema ideid realiseerida.

See on ennast väga hästi õigustanud, sest nt Potteri raa­matute kirjastamine oli tema idee. Meilegi oli alguses üllatav, et Eestis olid olnud terve aasta kõik õigused sellele vabad. Ilma Krista Kaerata oleksime võib-olla ka meie selle maha maganud.

Meil tekkis vajadus leida omanike kõrvale admi­nistratiiv-/tegevjuhte firma laienemise faasis.

Meie kui omanikud ise enam kõigega tegeleda ei jõudnud. Teise etapina kindlasti sel hetkel, kui kaasasime väljastpoolt uusi aktsionäre. Sellega kaasnes vajadus suurema aruandluse ning bürokraatia järele.

Tänasel päeval on BDG firmade juhatuses tegevjuhtkond ning omanikud tegutsevad peamiselt nõukogu ehk siis strateegilise planeerimise tasemel, sh uute kontseptsioonide arendamisega.

Kuna meelelahutus põhineb väga palju isiklikul reputatsioonil, siis oleme vennaga siiani hoidnud enda käes teatud välispartneritega suhtlemist.

Kergem on delegeerida kindlasti administratiivseid tegevusi, n-ö backoffice?it. Raskem aga teistele ära anda kõike, mis on seotud võtmepartnerite ja firma arengustrateegiaga. Siin kuluvad marjaks ära pikaajalised kogemused.

Eestis kiputakse alatihti ära unustama just kogemuste tähtsust ettevõtte visiooni arendamisel.

BDG omanike põhimõtteks on anda tegevjuhile võimalikult vabad käed ning sekkuda oma nõuannetega siis, kui neid vajatakse. Pühendame enamiku enda ajast uute projektide arendamisele, seda eriti väljaspool Eestit.

Arutades perefirma teemat oma töökaaslasega, küsis too äkki: ?Mis vahet on, kas see on pereettevõte või sõprade ühisfirma??

Olen ise töötanud perefirmas BDG Kontsert tegevjuhina ja arvan, et kui inimesi ühendab peale ühise äri veel midagi ? on see pere, sõprus, abielu ?, siis on tegemist täiesti omalaadse ettevõtluse liigiga.

Sellisel juhul pole firma loomise ainus eesmärk kasumit teenida, vaid lisaks sellele leida rakendust oma hobidele ja teostada oma unistusi.

Ka sõpruskonnast alguse saanud firmas võib tekkida olukord, kus isegi uute töökohtade loomine ja tegevjuhtkonna palkamine ei lase omanikel igapäevasest juhtimisprotsessist välja astuda. Selle põhjused võivad peituda hirmus kaotada kontroll ja usaldus.

Samuti soovitakse tihti oma meelisalaga edasi tegeleda. Selge on see, et admi­nist­ratiivjuhtimine ei pruugi sugugi sellesse ?hobindusse? mahtuda.

Olles ise nüüd ettevõtte omanik, mõlgutan äripartneri ja sõbraga sageli mõtteid, et aeg oleks leida ettevõttele tegevjuht. Samas on ääretult raske astuda kõrvale valdkonnast, mida ise süvitsi uurinud olen ja millega tegelemist ma naudin.

Samas annan endale aru, et ilmselt oleks meist kui omanikest märksa rohkem kasu eemalseisvate strateegiliste juhtidena. Seega ootame hetke, kui meie firmast oleks keegi valmis asuma tegevjuhiks.