Põllumajandusministeeriumi esindajatega kohtunud mahetootjad nõuavad seaduses geneetiliselt muundatud kultuuride (GMO) vabade alade loomist.
Põllumajandusministeeriumi esindajad kuulasid mahetootjate ettepanekuid geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimaluste kohta möödunud nädalal, teatas ministeeriumi esindaja. Mahetootjate olulisemaks nõudmiseks oli GMO vabade regioonide loomise võimaluse sätestamine seaduses, mis tähendaks piirkonna maaomanike omavahelist kokkulepet, et teatud piirkonnas GMO kultuure ei kasvatata.
Lisaks nõuti GMO kultuuri ja mahepõllumajanduse reeglite järgi kasvatatavate kultuuride vahele võimalikult pikemate vahemaade kehtestamist, et vältida tahtmatut GMO ülekannet samaliigilistele mahekultuuridele.
Mahepõllumajanduse büroo peaspetsialist Rene Köster ütles pressiteate vahendusel, et mahetootjad olid seisukohal, et GMO põldude jaoks peaks olema avalik register, kus info kavandatavate põldude ja kultuuride külvamise kohta oleks üleval juba kuus kuud enne külvi. ?See annaks teistele tootjatele infot ja võimaluse oma plaanide paremaks teostamiseks? selgitas Köster.
Leiti ka, et GMO kasvatajad peaks läbima eelnevalt koolituse, kus selgitataks tootjatele keskkonnakaitse ettevaatusprintsiibist tulenevaid kasvatamise nõudeid, sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust võimalike kahjude tekkimise korral.
Üks olulisemaid ettepanekuid oli GMO tootjatele hektaripõhise riigilõivu kehtestamine, mida saaks kasutada GMO kasvatajate poolt võimalike kahjude korvamiseks. Mahetootjad rõhutasid, et vajalik oleks jälgida ka teiste maade kogemusi, kuna paljudes riikides on GMO, tava ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise reeglistik juba olemas.
Kõik esitatud ettepanekud edastatakse geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride ja mitte geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride kooseksisteerimise alase strateegia ja seadusandluse väljatöötamise nõuandvale komisjonile.
Ettepanekute arvestamine on äärmiselt oluline, kuna see puudutab otseselt mahepõllumajanduse säilimist Eestis, ütles Köster.
Sel nädalal kuulatakse tavapõllumajandustootjate esindajate ettepanekuid.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.