• OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,05%6 083,15
  • DOW 30−0,32%44 868,41
  • Nasdaq −0,09%19 717,35
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,71
  • OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,05%6 083,15
  • DOW 30−0,32%44 868,41
  • Nasdaq −0,09%19 717,35
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,71
  • 18.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rikkaks nõela pistmata

Noor naine pommitas kuude kaupa kõiki oma tuttavaid nii telefoni kui ka meili teel palvega laenata lühikeseks ajaks suurem summa raha ja lubades tagasi maksta 10?20% rohkem. ?Palun sobra oma mälus ja otsi üles kõik oma rikkuritest tuttavad, kes võiksid mulle kaheks nädalaks 30 tonni laenata, tagasi saavad 3 tonni rohkem,? lubas ta tuttavaile läkitatud e-kirjades. Enamikule ütles naine, et peab kohe välismaalt koorma riidekaupa välja ostma.
Paljud andsidki ja osa neist sai oma raha isegi koos lubatud protsentidega tagasi. Selleks tuli aga kogu aeg juurde laenata. Lumepall hakkas veerema ja päädis detsembris Anu Vähi füüsilise isiku pankrotiga.
Pankrotiavalduse viis kohtusse ettevõtja Alar Kajari, kellele Vähi võlgneb koos intresside ja viivistega ligi 800 000 krooni. ?Tahtsin, et see püramiidskeem ükskord kokku kukuks ja kõik võlausaldajad proportsionaalselt ühepalju oma rahast tagasi saaks,? rääkis ta. Enne seda olid mõned võlausaldajad asja juba kohtusse andnud.
Miks aga arukas mees üldse naisele nii palju laenas? ?Ta oli aastaid mu venna peretuttav ja teadsin, et mingi riideäri tal ka käis. Mul oli parasjagu vaba raha ja tahtsin inimest aidata. Algul laenasin 50 000 ja sain kahe päeva pärast ka 52 tagasi,? selgitas ta. Kajari sõnul pakkus suurt intressi naine ise, muutes nii laenamise ahvatlevamaks. Kajari ütles, et ei looda eriti suurt osa oma rahast tagasi saada ? ehk vaid 10?20%. ?Ma ei usu, et see tal mingi kavalalt väljamõeldud skeem oli,? kõlab ärimehe arvamus.
Eraisikutele lisaks laenas Vähi ka pankadelt ja ostis endale Haabneemes nii maja elamiseks kui ka korteri kontoriks. Moodsas tornmajas asuv korter läheb veebruari lõpul avalikul enampakkumisel 1,3 miljoni kroonise alghinnaga müüki.
Pankrotihaldur Toomas Saar­ma lubas peagi müüki panna ka eramu. Halduri sõnul peaks saadavast rahast jaguma pandiga tagatud panganõuete rahuldamiseks ja natuke jääb ka ülejäänud võlausaldajatele. ?Muud vara tal ei ole, kuid kõne alla võib tulla põhjendamatult suurteks intressideks makstud raha pankrotipesasse tagasi nõudmine,? lisas Saarma.
Kokku võib praegu alla aastase lapsega emapuhkusel oleva noore naise võlasumma ulatuda 6 miljoni kroonini. Sellest 4,2 miljonit krooni võlgneb ta eraisikuile ja 2 miljoni krooni ringis pankadele.
Anu Vähi on ajakirjanikku oma koduväravas kohates silmnähtavalt närvis, punastab ja kahvatub vaheldumisi ega taha asjast eriti rääkida. Küsimusele, mis saab tema perest, kui maja maha müüakse, vastab ta: ?No eks me siis üüri endale mõne korteri.? Raha laenamise kohta lausub ta, et hakkas tegema oma firmat, kuid sellest ei tulnud midagi välja. ?Need, kellelt laenasin, tahtsid üha suuremaid intresse, ja nii see läks,? võttis ta asja kokku. Ta tunnistas, et kõigiga ei sõlminud ta ka raha saamise kohta lepingut. ?Ma ju vastutan ja maksan tagasi,? lubab ta. Kui palju ta tagasi on maksnud ja kui palju on veel maksta, ei osanud Vähi eile öelda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele