Logistiku töö pingelisus sõltub ettevõtte tegevusalast

Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning Selveri logistikat korraldav Liivo Kõdar selgitab, et tema töö on suhteliselt rutiinne kontoritöö. Tema põhitöö on tellitud kaubale veo korraldamine ja püsivate veopartnerite tõttu ei ole ametis eriti rahmeldamist.

?Meie ostujuhid liiguvad messidel ning otsivad uusi kaupu, mida võiks tellida, samuti korraldan veo kohalikelt tootjatelt meie lattu,? selgitab Kõdar. Ehk ostuosakond ostab, logistikaosakond, kuhu kuulub peale logistiku veel logistikajuht Robert Laud, korraldab kauba lattu kohalesaabumise.

Hetkel kuulub Kaubamaja koostööpartnerite hulka pea 400 hankijat üle maailma, neist pooled aktiivsed, kellelt pidevalt tellitakse. Kaup on see, millega jaekaubandusfirmad üksteisest erineda ja kliente võita püüavad.

Logistikafirma logistiku töö on samas hoopis teistsugune, selgitavad ASi Arco Transport logistikud ja võrdlevad oma tööd langervarjuhüppega, kus eesmärk on jõuda elusalt ja võimalikult sujuvalt eesmärgini ehk maale tagasi.

Logistik Kaili Leht selgitab, et logistik vastutab vedusid korraldavas firmas kellegi teise antud lubaduste eest. ?Meie klient on lubanud kauba kuhugi mingiks ajaks viia, meie ülesanne on see lubadus täita,? selgitab Leht. Tavaliselt on transport see osa tarneahelast, mida kasutatakse ajapuhvrina.

Nii võibki logistiku töö teenusepakkuja firmas tunduda nädala alates kõrvalvaatajale kaosena, kuid tegelikult on kõik kontrolli all. Olemas on saadetised ja sihtkohad, logistik täpsustab kauba andmed, veosuuna ja marsruudi ning korraldab veo. Rutiin on töös vaid eesmärk. See, kuidas sinnani jõutakse, on erinev ning vaheldusrikas. ?Põnev amet,? ütleb Leht, kes leiab, et üsna mehises töös ei ole sugu tegelikult määrav. Teinekord on naisena hoopis lihtsam, sest logistikuamet tähendab palju suhtlemist ja laveerimist.

Logistikuks sai Kõdar läbi müüjaameti, läbides vahepeal arengu firmas ning töötades nii müügi- kui ka teenindusjuhina. Erialast haridust tal enda sõnul ei ole, küll on ta läbinud mõned täienduskoolitused. Näiteks Soome koolitusfirma ECL logistiku algkursuse. ?Kui erialast haridust ei ole, siis on alguses raske,? teab kaks aastat tagasi tundmatus kohas vette karanud Kõdar, kel võttis sisseelamine ca pool aastat aega.

Kui Kõdar leiab, et erialase hariduseta on raske alustada, siis Leht selgitab, et olulisemad on hoopis inimese isikuomadused. ?Koolis õpetati meile näiteks ka viilimist ning treimist, mida reaalselt tarvis ei lähe,? selgitab Leht, et koolist otse töösse võtta on vähe.

Nii on Eesti vanema põlvkonna logistikud kõik ise töö kõrval õppinud ja märksa parema ettevalmistuse saab tema sõnul mitmetel erialastel koolitustel. Seda kinnitavad ka teised Arco Transi logistikud. Lisaks on hea logistik hea suhtleja, tuleb toime stressi ja pingega, oskab läbi rääkida ning säilitab selge pea ka keerulistes olukordades.

Kõdar lisab omalt poolt, et heal logistikul on peale erialase hariduse hea rutiinitaluvus ning ta peab oskama nii võõrkeeli kui ka suhelda. Samuti reageerib ta vajadusel kiiresti, kui mingi kriis tekib.

Globaalne hankijatevõrk tähendab kaubandusfirma logistikule siiski huvitavat tööd, mis nõuab suhtlemist erinevate inimestega erinevatest riikidest.

Mõnevõrra see põnevus 1. maist, mil Eesti liitus ELiga, vähenes, sest kadusid tolliformaalsused ning vedu kiirenes. 90% kaubast aga tuleb ELi riikidest.

?Huvitavamad ajad on need, kui tuleb juurde uus hankija, kellega tuleb rutiinid sisse töötada ja koostöö sujuma saada,? selgitab Kõdar.

Nii veedab logistik oma tööpäeva suhteliselt rahulikult kontoris peamiselt arvuti taga, telefon kõrva ääres. ?Tihti tegelikult ei näegi inimesi, kellega aastaid e-kirju oled vahetanud ja nii juba sõbraks saanud,? selgitab Kõdar.

ELiga liitumisest läks lihtsamaks ka logistikafirma logistikutel. Tolliformaalsuste kadumine tähendas pinge olulist langust ning ajasäästu. Veosed liiguvad samuti kiiremalt ja Euroopast Eestisse jõuab kaup kuni paar päeva senisest kiiremini. ?Reede õhtud on nüüd pingevabamad,? selgitab Leht.

Tipphooajad ei ole Kaubamaja logistikaosakonnale mitte jõulud või osturallid, nagu võiks oodata, vaid hoopis hooaegade vaheldumised, mil sügis-talvised kollektsioonid ja kaubad vahetavad välja kevad-suvised või vastupidi. Nii on töörohkeimad perioodid jaanuarist märtsi alguseni ning augustist oktoobrini.

?Suvi on samas rahulik periood, sest paljud välismaised partnerid ja hankijad puhkavad suvel terve kuu,? teab Kõdar.

Rahulikud on ka jõulu- ja aastavahetusperiood ja sooduskampaaniad nagu Osturalli. Siis müüakse ette valmis ostetud kaupa, mida kaua ei ladustata.

Logistikateenused ostab Kaubamaja sisse, selleks on üks põhivedaja ning vajadusel kasutab firma ka nelja-viit nn varuvedajat.

Logistikapartner valmis­tab kaubad ka müügiks ette, võtab pakenditest välja, sil­distab, lisab turvaelemendid jne. Nii tellitakse tavaliselt riiulikogus ning veidi varu ja saabunud kaup saadetakse otse riiulile.

Jaekaubandusfirmade logistikud Kõdari hinnangul omavahel erialase info vahetamiseks ei suhtle. ?Konkurendid ikkagi,? leiab ta.

Infopuudust see samas ei tähenda, vajalikud oskused ja nipid õpib töö käigus ning tööks vajalikku infot leiab nii ajakirjandusest kui ka internetist piisavalt. Samuti toovad värsket verd ja kogemust ning ideid suviti Kaubamajas praktiseerivad praktikandid.

Logistikafirmad aga omavahel suhtlevad, sest üks ja sama firma võib olla nii koostööpartner kui ka konkurent. Infot liigub nii klientide maksevõime kui ka hetkel aktuaalsete teemade kohta, samuti vabade haagiste või kauba kohta.

?Logistika on suhteäri,? teab Leht.