Soojustades tuleb kasutada õigeid EPS-materjale

Mõned järgnevad näited on abiks neile, kes soovivad, et nende elamu soojusisolatsioonitööd ka 25?50 aasta pärast efektiivsed oleksid. Tellija peab oskama nõuda ning väljendama oma tahet ? kui heas usus ainult ehitajale lootma jääda, ei pruugi lõpptulemus olla ootuspärane.

Majaaluse keldri välis­pidisel soojustamisel ei tohi kasutada tavalisi EPS-plaate markeeringutega EPS 50 F, EPS 60 F FASSAAD/KATUS, EPS 80 F PÕRAND, EPS 100 F PÕRAND, EPS 200 F PÕRAND, sest nende plaatide kasutuskohad on hoopis teised. Maa sisse sobivad vaid spetsiaalsed EPS- ehk vahtpolüstüreenplaadid, mis erinevad eelnimetatutest suurema survetugevuse ja väiksema veeimavuse poolest. Vundamendi väliseks külmaisoleerimiseks sobivad vaid vastava sertifikaadiga niiskuskindlad ja piisava survetugevusega vahtpolüstüreenplaadid.

Tõsi, ega maa sees paiknevaid soojustusplaate keegi hilisema kontrollimise käigus üles kaevama ei hakka, sest selline töö on liialt kulukas. On üldtuntud tõde, et paljud probleemid saavad alguse vundamendist. Ehituspraktika näitab, et valesti soojustatud vundament vähendab (muidu probleemideta) ehitise kasutusiga.

Välistarindi soojapidavuse seisukohalt on väga tähtis näitaja soojusjuhtivustegur. Katseliselt on tõestatud, et sobimatusse keskkonda paigaldatud plaadi puhul kaotab EPS-materjali soojusjuhtivustegur ajas veeimavuse tõttu kuni 40% oma esialgsest väärtusest ja selle tulemusena halveneb märgatavalt tarindi soojapidavus.

Spetsiaalse külmakerke­isolatsiooniplaadi soojusjuhtivustegur aga niiskes keskkonnas ei muutu.

Vundamendist väljaspool paikneva vahtpolüs­türeen­plaadi pikaajaline survetugevus peab olema vähemalt 35 kPa, sest sellise koormustaluvusega plaadid peavad piisavalt hästi vastu pinnase pikaajalisele aktiivsurvele.

Spetsiaalsed külmakerke­isolatsiooniplaadid on tavalistest vahtpolüstüreenplaatidest ligi kaks-kolm korda kallimad, kuid vundamendi soojustuse osa moodustab kogu ehituse maksumusest ca 0,2?0,5%.

Alati tuleb silmas pidada konkreetset objekti ja koormusi, mis hakkavad betoonpinna peal paiknema, kuid plaadi lühiajaline koormustaluvus ei tohi kindlasti olla väiksem kui 80 kPa (EPS 80 F PÕRAND). Kui tegemist on garaa?iga või tehniliste ruumidega, peaks vastav näitaja olema 100 kPa (EPS 100 F PÕRAND) ja rohkem.

Fassaadiisolatsiooni­materjalide õhu- ja auru­läbilaskvus erinevad tavaliste EPS-isolatsiooniplaatide omast, sest need tooted peavad toimima seinakonstruktsioonides ehitusfüüsikaliselt õigel viisil. Materjali tootja peab tagama EPS-isolatsiooniplaatide mõõtmete stabiilsuse mitmenädalase eelhoidmisega enne lõplikku toodete valmistamist ja tarnimist.

Õige fassaadiplaadi tunneb ära eelkõige selle järgi, et tema mõõtmed on tavalise vahtpolüstüreenplaadi omast poole väiksemad (600 × 1000 mm).

On oluline, et katuseisolatsiooniplaat säilitaks oma algsed mõõtmed ka hiljem, pärast paigaldamist. Toote sertifikaadis peab olema selgelt märgitud plaadi mõõdupüsivus. Nii fassaadi- kui ka katuseplaatide puhul on vähim nõutav püsivus 0,2%.

Minimaalne lühiajaline koormustaluvus peab kindlasti olema 60 kPa, seega EPS 50 F seda normi välja ei anna. 60 kPa on tugevusklass, mis tagab katusekatte­kihtidele jäiga ning funktsioneeriva aluse.