07.03.05, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehnopargid majutavad Eestis moodsat tööstust

Tehnoparkide kiire areng viitab sellele, et Eestis tõstab pead moodne, kõrge lisaväärtusega tööstus, mis esitab uued nõuded ka tootmishoonetele.

Väljaarendatud infrastruktuuriga maa-ala soetamise kõrval on tehnoparkides nõudlus ka tootmispinna ? tehase ja laohoone kompleksi rentimise järele. Sellele viitavad nii juba olemasolevad rendipinnad Tänassilma tehnopargis kui ka uute multifunktsionaalsete rendihoonete rajamine Jüri tehnoparki.

Tehnoloogiamahukat ja keskkonnasõbralikku tootmist majutavates kergetööstuse tehnoparkides tunnevad tootmis- ja laopinna rentimise (vastandina maa soetamise ja omal käel ehitamise) vastu huvi eeskätt 15?20% suurust lisaväärtust loovad elektroonika-, komponenttehnoloogia-, peentöötlus- ja teised kergetööstusettevõtted. Põhjus on lihtne ? olemasolevat vaba kapitali on mõttekam rakendada muuks otstarbeks, samuti peab selline tööstus olema üksjagu paindlik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jaanipäevaks valmib Jüri tehnopargis esimene multifunktsionaalne hoone (2000 m² pinda, sh 300 m² kontoripinda; 8 meetri kõrgune lagi; põranda kandevõime 5 t/m², mis võimaldab kasutada hoones ka rasketehnikat). Hoone rajatakse arvestusega, et selle sees saaks luua kuni kolm n-ö miinimumlahendust ? kolm umbes 500 m² vaheseintega eraldatud pinda. Aasta lõpuks valmib kokku neli sellist ehitist.

Multifunktsionaalse lao- ja tootmishoone idee iseenesest on hea ja praegusel lao- ja tootmispindade turul ka tõenäoliselt edukas.

Selleks, et metallkonstruktsioonide tootja või terasemüüja sellist pinda rendiks, on vajalik üks oluline lisatingimus: sõltuvalt tootmise eripärast 5?10 tonni suuruse tõstejõuga sildkraana olemasolu või selle operatiivse paigaldamise võimalus. Teine oluline eeldus on tööstuskommunikatsioonide olemasolu või valmisolek nende paigaldamiseks. Need on näiteks suruõhk, tööstuslikud gaasid. Tõenäoliselt peab metalliettevõtete puhul arvestama ka asjaoluga, et nii tootmiseks kui ka ladustamiseks peaks olema kasutada vähemalt 1000 m² pind.

Suur pluss potentsiaalsetele tootjatest rentnikele on see, et hoone on köetav ja ventileeritav. Tehnoparkide puhul on positiivne ka nende logistiliselt mugav asukoht ja tehnopargi nimega kaasas käiv funktsionaalse ning tänapäevase üldise ärikeskkonna imago.

Autor: Margus Haud

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn