Majanduskasvu aeglustumine neljandas kvartalis tulenes ekspordi kasvu aeglustumisest, sisenõudluse kasv oli endiselt kiire, tõdeb rahandusministeerium.
Eesti majandus kasvas 2004. aasta neljandas kvartalis 5,8 protsenti, aasta kokkuvõttes ulatus kasv 6,1 protsendini. Euroopa Liidu majanduskasv aeglustus eelmise aasta neljandas kvartalis 1,9 protsendini tänu aeglasele kasvule Saksamaal ja Itaalias. Aasta kokkuvõttes kasvas Euroopa Liidu majandus 2,3 protsenti, öeldakse rahandusministeeriumi kommentaaris.
Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo suurenes jooksevhindades 90,9 protsenti seoses kaupade ja teenuste impordi 1,5 korda kiiremast kasvust ekspordiga võrreldes. Masinad ja seadmed, transpordivahendid, metall ja metalltooted moodustasid negatiivsest kaupade bilansi saldost neljandas kvartalis 79,8 protsenti.
Investeeringute kasvutempo neljandas kvartalis tõenäoliselt ei kiirenenud, kuid püsib siiski majanduse keskmisest suuremana. Investeeringute kasvu toetas kodumajapidamiste eluasemelaenude käibe suurenemine neljandas kvartalis, ehitustegevuse suhteliselt kiire kasvu püsimine ning välisinvesteeringute sissevoolu jätkumine aasta keskmisel tasemel. Valitsussektori kapitalimahutuste kasv küll eelmise aasta viimases kvartalis mõnevõrra vähenes, kuid toetab siiski investeeringute kiire kasvu jätkumist.
Eratarbimiskulutuste kiiret kasvu toetasid endiselt madalal püsivad intressimäärad ja soodsad laenutingimused, mistõttu oli tarbimiskulutuste kasv kiire hoolimata hõive langusest ja madalast reaalpalga kasvust.
Eesti majanduse kasvutempo peaks 2005. aasta algul aeglustuma osaliselt kõrge võrdlusbaasi tõttu. Eelmise aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 6,8 protsenti. Majandusharude konjunktuur püsib soodne, kuid nii tööstuses kui ehituses tellimuste portfelli indikaatorid eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenesid. Kaubanduse ja muu teenindussektori konjunktuuribaromeetrid viitavad nõudluse kahanemisele eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Majanduskasvu aeglustumist kinnitavad ka pidurdunud transiidi kasv ning vähenenud ekspordi ja impordi kaubavood.
Ootused Euroopa Liidu majanduskasvu osas on hetkel suhteliselt pessimistlikud tänu tugevale eurole, endiselt kõrgetele naftahindadele, kõrgele tööpuudusele eurotsoonis ja majandusaktiivsuse aeglustumisele maailmas.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?