Katastroofijärgne Tai Kuningriik taas populaarne

?Tai rühmi on hetkel kolm, kuid tahame jõuda viieni,? ütleb ATP Koolituse juht Inno Joonas, kelle sõnul on tänaseks katastroofijärgne mõõn ületatud. ?Inimeste meelestatus pole hull. Pigem on nende huvi märksa suurem, ? tõdeb ta.

Joonas ütleb, et pärast suurt loodusõnnetust on nende kavas nii palju muutunud, et rohkem pööratakse tähelepanu grupi käitumisele kriisiolukorras.

?Kui me siiani panime suurt rõhku turvalisusele ja päästevahenditele, siis nüüd on meil päästeametiga kokkulepe, et meie personal saab neilt baaskoolituse sellest, kuidas inimesed käituvad ohusituatsioonis, mida rühmajuht peab sellisel juhul arvestama ja teadma.?

ATP Koolitus on koolitus- ja seminarreise korraldanud juba viis aastat ja nende endi hinnangul selles turusfääris neile Eestis praegu konkurente pole. ?Alguses tegime seminare ja koolitusi ainult laevades ja lendusid kaugemale oli üks aastas. Esimesel Tais toimunud koolitusel oli vaid seitse osalejat. Ise ka ei kujutanud ette, kuidas hakkama saame. Nüüd on kuni seitse lendu aastas,? avab Joonas.

Koolitusreis Tai kuningriiki kannab pealkirja ?Kuidas päris kaptenid meeskonda loovad??.

See kursus on valminud ühe uurimuse tulemusena, kus uuriti laeva- ja lennukimeeskondade kaptenite kogemusi meeskondade tekitamisel ja juhtimisel.

Koolitus peaks andma vastuse küsimustele, kuidas toimivad meeskonnad kriisiolukordades ning kuidas juhitakse meeskondi täieliku koostöö eesmärgil.

Miks peaks meeskonnatööd õppima aga ligi 30 000 krooni eest Tais ja mitte näiteks kodusel Ruhnu saarel või hoopis kusagil koolituskeskuses?

?Mul on enda tuttavate hulgaski palju neid, kes ütlevad, et teame küll, see on maksusoodustus, no mida sa räägid,? naerab Joonas. ?Siis tulevad reisile ja teevad suured silmad, et me õpime ka, ohoo.? ATP Koolituse juht ütleb, et praegu ei ole neil võimalik teha lihtsalt reisi koolituse nime all, sest sel juhul inimesed ei tuleks. Väga suurt tähelepanu pööratakse koolituse pealkirjale ja muidugi tõmbab reisi sihtpunkt.

ATP Koolitus on välisseminarideks väljatöötanud oma õppeformaadi. 90% koolitusest on praktiline töö, ülejäänu on akadeemilises vormis.

Algus on Bangkokis, kus toimuvad loengud sealses konverentsikeskuses. Edasi viib tee Pattayale, kus sooja merevee ja päikese käes jätkatakse õpinguid.

?Näiteks Otepäält on iga hetk võimalik ära tulla, kui meeskond ei meeldi. Taist te tagasi ei saa. Kui oled läinud tülli oma meeskonnaga, pead suutma neid tülisid lahendada,? selgitab Joonas.

Meeskonnatreening Tai Kuningriigis toimub avatud rühmale, mis tähendab, et tavaliselt on ühel reisil üks, vahel kaks-kolm ühe firma töötajat.

Enamuses on tegu ettevõtte osakonnajuhatajate, allüksuse juhtide või ka väikefirmade omanikega. Valdava osa moodustavadki väikeettevõtete töötajad.

Suurfirmadel on tavaliselt loodud oma kontsernisisene koolitussüsteem.

?Kui tööandja leiab, et selline koolitus on kasulik, siis ta selle ka valib. Saadetakse ka preemiaks seminarile. Tagasi tulles inimene tuleb ja õitseb ja räägib teistele ja teised hakkavad ka selle nimel töötama, et äkki nad saavad ka. Kui tööandja ei saa palka nii kõrgele tõsta, kui töötaja sooviks, on motivatsiooniks koolitus ja selle juurde ka väike puhkus,? avab Joonas. ?Meil on ettevõtteid, kust igal aastal saadetakse keegi. 80% meie klientidest on püsikliendid.?

Peale videotreeningute ja ekskursioonide, näiteks Kwai jõel, on Tai Kuningriigi koolitusreisi tõmbenumbriks päev inimasustuseta saarel, kus toimub robinsonimäng.

?See on selline lõbu, et inimesed unustavad end täielikult,? on Joonas vaimustunud. ?Pärast videost vaadates vangutavad päid ja küsivad, kas nad tõesti on sellised.? Sooja päikese käes liival harjutusi tehes avaneb inimene täiesti. Robinsonimäng aitab avastada piire. Kas või seda, kas ennast ületatakse ja kus ennast ületatakse, kas saadakse aru, et tegelikult ollakse suuteline väga paljuks rohkemaks, kui tegelikult tehakse.

?Kas ma suudan süüa putukaid, mis selles kultuuris on täiesti normaalne? Meil on Robinsoni lõuna, kus pakutakse prussakaid ja usse. Suudame küll süüa, kui mõtleme, et meeskonna ühise tulemuse eesmärgi nimel on seda vaja teha,? kirjeldab Joonas. Ta jutustab loo rühmas olnud vanemast naisest, kes ei osanud ujuda. Treener tahtis näha, mis juhtub, kui paat randa ei lähe, kuid ülesande tarvis oli vaja saarele jõuda.

?Ülejäänud meeskonna liikmed lasid tal käed oma õlgadele panna, talle pandi päästevest ümber ja ta käis seal saarel ära. Meeskond hakkas eesmärgi nimel tööle,? meenutab Joonas.

Teine lugu tõestab, et meeskonnas toimib tõde: kui oled sees, siis sees ja kui väljas, siis väljas.

?Kord tuli rühma samast ettevõttest üks armunud paar. Nad tulid koolituse pärast, aga ka lihtsalt sellepärast, et saaks koos olla. Mida tegi grupp? Pärast seda, kui noored kogu aeg suud pidi koos olid, tegi meeskond otsuse, et nad kas tulevad koolitusele ja osalevad grupitöös normaalselt isiklikku elu kaasa toomata nagu organisatsioonis või lähevad kõrvale. Ja nad läksidki,? räägib Joonas.

Tema sõnul enamik inimesi soovib ikka rühma­töös osaleda ja neilegi, kes algul on eemale hoidnud, on reisi lõpuks üht-teist külge jäänud.

Tänapäeva stressirohkes maailmas kaalub ATP Koolitus lisaks meeskonna­treeningule Taisse viia ka stressiga toimetuleku koolituse.

?Praegu suudame me stressiga veel kuidagi toime tulla, kuid varsti on see suureks probleemiks. Tööstress organisatsioonis kandub koju kaasa,? põhjendab Joonas tulevikuplaane.

Lisaks on 2006. aasta programmi lisandumas uus sihtpunkt Madeira. ?Leidsime sealt sellise partneri, kellel on koolituseks vajalik instrumentaarium olemas. Saab teha seiklusharjutusteks ronimisi üle kärestiku ja rafting?ut. Provotseerime kriisiolukorra ja vaatame, mida inimene tegema hakkab. Organisatsioonis on ju samuti tõusud ja mõõnad. Vaatame, kas organisatsiooni liige läheb selle mõõnaga kaasa,? avab Joonas tulevikuplaane.