Seadus jääb rämpspostiga võitluses nõrgaks

Ehkki seadus pakub näilist kaitset rämpsposti eest, ei ole spämmiuputusele vaatamata seni kedagi reaalselt karistatud.

Möödunud aasta 1. mail hakkas kehtima infoühiskonna teenuse seadus, mis piirab infoühiskonna teenuse osutajate poolt kommertsteadaannete edastamist, andes võimaluse end soovimatu reklaami (spämmi) eest osaliselt kaitsta.

E-kirja teel soovimatu reklaami saanud isik võib saatjale vastuseks saata pretensiooni, näidates muuhulgas infoühiskonna teenuse seaduse rikkumise konkreetse paragrahvi. Edasise soovimatu reklaami saamise jätkumise korral võib pöörduda kaebusega andmekaitse inspektsiooni. Kaebuse võib pretensiooni saatmata ka kohe esitada. Vastava pretensiooni ja kaebuse näidised asuvad keskkonnas dokumendipunkt.ee, kust neid saab tasuta kasutada.

Spämmisaatjast juriidilist isikut saaks karistada kuni 50 000 kroonise trahviga. Seni pole reaalseid karistusi kommertsteadete edastamise reeglite rikkumise eest määratud. Mõne kuu jooksul on kümmekonnast laekunud kaebusest menetlust alustatud kahel juhul. Välismaalt saabunud spämmkirjade vastu pole aga kuhugi kaebust esitada.

Selleks, et kuuluda infoühiskonna teenuse osutajate hulka, peab seaduse kohaselt osutatama teenust elektroonsel teel (veebis) ning teenus kuuluma selle osutaja põhitegevuste hulka.

Seega reaalse tehase või kaubamaja pidajad pole infoühiskonna teenuse osutajad, nende tegevust see seadus ei reguleeri ega spämmi saatmist piira.

Infoühiskonna tee­nu­se seadus teeb olulist vahet kommertsteadaannete saatmisel füüsilisele ja juriidilisele isikule. Füüsilistele isikutele tohib kommertsteadaandeid saata ainult adressaadi eelneval nõusolekul.

Firmadele saadetava kommertsteate puhul on piiranguid vähem. Oluline on, et saatja kohta oleks kirjas kõik tema tuvastamiseks vajalikud andmed ? ainult firma nimest, veebi- ja e-postiaadressist ei piisa. Selgelt peavad kirjas olema sooduspakkumiste tingimused. Nõuet eelneva nõusoleku kohta teadete saamiseks pole.

Kas teade on saadetud juriidilisele või füüsilisele isikule, saaja e-postiaadressist otseselt ei järeldu. Tavapraktika kohaselt peetakse juriidilise isiku e-postiaadressiks firma üldaadressi või selle firma juhi aadressi. Sageli selgub alles sõnumi sisust, kas see on mõeldud füüsilisele isikule või juriidilise isiku esindajale.

Infoühiskonna teenuse seadus puudutab vaid elektronpostiga edastatavaid kommertsteateid. Faksi- ja telefonireklaami infoühiskonna teenuse seadus ei käsitle, samuti on reguleerimata posti teel saabuva reklaami saatmise kord. Seega on elektronpost ainuke infokanal, kus seadus tarbijat soovimatu reklaami eest kasvõi natukenegi kaitsta püüab.

Igasugune e-kirjade saatmine ei ole infoühiskonna teenus. Infoühiskonna teenus ? teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.

Autor: Peep Abel