Värbaja peab tasuma tööotsija kulud

Fontese personaliotsingu konsultant Chris-Helin Loik ütles, et neil ei ole olnud juhtumit, kus keegi oleks küsinud tasu intervjuule tulemise eest. Samas on ettevõte teadlik, et selline nõue võib esile kerkida ning kaalub intervjueeritavate omaalgatuslikku informeerimist intervjuu kulude katmisest.

Tööintervjuule tulemise kulude kandmise all mõeldakse näiteks bussipileti hüvitamist, selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens.

Sampo Panga personalijuht Liina Oks tunnistab, et nemad on kandidaadi kohalesõitmise kulusid katnud. Kui kandidaadil kaasneb sõidukuludega ka muid kulusid, nt vaba päeva võtmisel olemasolevas töökohas saamata jäänud tuluna, siis seda ei hüvitata. ?Kandidaat kandideerib ikkagi meile, see on tema huvi,? märkis Oks.

CVO Grupi Professional People?i konsultant Ines Kloren kinnitas, et nemad ei ole katnud seni kellelegi sõidukulusid, kuid tööandjatega sõlmitud lepingus on kate nendele olemas.

Tänases Eestis kandidaadi kulude hüvitamine veel levinud ei ole, kuid teistes riikides on kulude katmine tavaline. Näiteks kui Eesti inimene kandideerib Euroopa Komisjoni tööle, siis kannab komisjon kõik tema intervjuule tulemise kulud sõltumata sellest, kas ta hiljem tööle võetakse või mitte, rääkis Volens.

Fontes kutsub vestlusele sõltuvalt konkursist kuni 20 kandidaati. Sageli tuleb ühel kandidaadil läbida mitu vooru, mis nõuavad kohaletulemist. ?Ei oska hinnata, millist mõju kulude hüvitamine meie värbamisprotsessile avaldab,? märkis Loik. ?Ega me ei kutsu praegugi igaks juhuks kandidaate kohale, rõhume ikka eelvaliku tõhususele.?

Loigu sõnul maksavad tööandjad kinni Fonteses välja valitud kandidaatide sõidu nende juurde juhul, kui tööandja asub väljaspool Tallinna või Eestit. Samas teab Loik Fontese praktikast rahvusvahelist firmat, kes pakkus kandidaadile takso­kulude hüvitamist Tallinna piires kohaletuleku eest.

Oksa sõnul lähevad nemad ise kandidaadi juurde regioonidesse kohale, mitte ei kutsu kandidaati näiteks Narvast Tallinna. Seetõttu jäävad kandidaatidel ka suuremad sõidu­kulud tekkimata, ütles Oks.

?Mida rohkem töötajad Euroopas käivad, seda enam tekib küsimus, miks Eestis neid kulusid ei hüvitata,? märkis Volens. Võlaõigusseaduse § 628 lõike 2 järgi on intervjuule kutsutul võimalik kulud välja nõuda. Kulud peavad olema mõistlikud, nii saab Volensi sõnul nõuda bussi- või rongipileti, mitte aga takso või helikopteriga Tartust Tallinnasse tuleku hüvitamist. Selleks tuleks tööintervjuule kutsumist käsitleda pakkumusena käsunduslepingu sõlmimiseks ja töötaja intervjuule tulekuga nõustumist vastava lepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumusena. Sellisel juhul tekiks tööintervjuule tuleku osas töölesoovija ja tööandja vahel lepinguline suhe. Sellise nõude saab tööandja välistada, teatades intervjuule kutsudes, et kulusid ei hüvitata.

Võlaõigusseadus annab tööandjale kaitse sportlikust huvist tööle kandideerijate vastu, kuna võimaldab lõpp-pakkumisest loobujalt kahju­tasu nõuda.

Kui tööandja on valinud töökonkursi lõpul omale sobiva töötaja välja, kuid see kandidaat loobub töökoha vastuvõtmisest, saab tööpakkuja teatud juhtudel nõuda temalt omakorda värbamisel tehtud kulude hüvitamist. See tuleneb VÕSi keelust pidada lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt.

?Ma käin spordi mõttes intervjuul, kuigi minu tegelik tahe tööleping sõlmida puudus,? tõi justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens näiteks. ?Sellisel juhul võib tööandja esitada kahju hüvitamise nõude töötaja vastu.?

Sampo Panga personalijuht Liina Oks möönab, et pangas on taolisi juhtumeid paaril korral ette tulnud, kuid nemad ei ole hakanud kandidaadilt kahjusid nõudma. ?Ega rahaga ei ole midagi teha, meil on ikka inimest vaja,? lausus Oks.

Tööandjale tekkinud kahju seisneb taolisel juhul eelkõige kulutatud ajas ja uue töötaja otsimise kuludes. Oluline on, et sellise kahju hüvitise nõudmise eeldusena peaks tööandja tõendama, et töölesoovijal tõesti puudus soov seda töökohta saada juba kandideerides, rääkis Volens.

Töökonkursil osaleva kandidaadi kulude hüvitamise aluseks on võlaõigusseaduse § 628.

Selle paragrahvi lõige 2 ütleb, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.